24. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tulevikus jääb traditsiooniline ülikooliharidus vajalikuks, et omandada fundamentaalseid oskusi, aga eeldatakse, et töötajad jätkavad oma haridusteed kogu karjääri jooksul. Töötajad võivad näiteks omandada oma tööle spetsiifilisi kvalifikatsioone või täiendada ennast sammhaaval paindlike, soodsate koolitusprogrammidega,” arvab e-koolituste ettevõtte Coursera juht Jeff Maggioncalda. Järgnevalt mõningaid ideid, mida sümpoosionil tuleviku töö muutustena käsitleti.

Humanitaarainete väärtustamine

„Tudengid pelgavad haridust omandada humanitaar- ja sotsiaalteadustes, kuna kardavad, et sellise haridusega on võimalik leida ainult madalapalgalist tööd,” leidis Stanfordi haridusvaldkonna asejuht Harry Elam Jr. „Samas jäävad need erialad äärmiselt oluliseks selliste ettevõtete jaoks, kus on oluline mõista tendentse numbrite taga, arendada koostööd, mõista nähtuste olemust ja ajaloolist perspektiivi ning anda tehnoloogiale inimlikku mõõdet numbritel põhinevas maailmas,” arvas ta. 

Näiteks tehnika ei pea ainult funktsioneerima, vaid peab ka optimeerima inimlikku heaolu. Mida teha, kui isesõitev auto peab sõitma kiiremini, kui lubatud, selleks, et vältida avariid? Kas autodel peaks lubama seadust rikkuda? Sellised digitaalse majandusega kaasnevad küsimused vajavad mitmekülgset mõttetööd, lähenemist ning erineva tausta ja haridusega inimesi, et leida komplekssetele probleemidele lahendusi.

„Need, kes õpivad humanitaar- või sotsiaalteadusi, eriti filosoofiat ja avalikku poliitikat, võivad arendada kergelt ülekantavaid oskusi, mida tööandjad hindavad,” rääkis Trent Hazy, kes on Stanfordi GSB tudeng ja MindSumo kaasasutaja. MindSumo viib kokku tudengid ja tööandjad, kutsudes tudengeid lahendama ülesandeid, mida ettevõtted nende keskkonnas esitavad. Paljud tööandjad otsivad kandidaate, kes tunnevad ennast koduselt ka andmeanalüüsil, seega soovitab ta humanitaarharidusega inimestel õppida lisaks kvantitatiivset andmeanalüüsi.

Elukestev õpe

Eksperdid olid ühel meelel, et traditsioonilised ülikoolilinnakud jäävad, sest silmast silma kohtumised klassiruumis ja sellest väljapool on hariduslikult ja sotsiaalselt väärtuslikud.

„Pärast kooli lõpetamist aga kasvab vajadus jätkata haridust, et püsida konkurentsivõimelisena, ja tööandjad väärtustavad seda,” ütles Coursera asepresident ja Stanfordi vilistlane Julia Stiglitz. Juba praegu kasutavad arvukad suured ettevõtted, nagu näiteks AT&T, e-õpet töötajate ümberõppeks ja koolitusteks. „Kõik need hariduse võimalused on avatud kõigile, kellel on soov, vajadus ja võimekus neid läbida ning selle tulemusena me näeme, et töökohtadele tulevad uued inimesed, kellel muidu poleks olnud sellele tööle ligipääsu,” nentis ta.

Massachusetts Institute of Technology professor ja edX juht Anant Agarwal lisas, et töötajad võivad järjepidevalt läbida e-kursusi ja koguda ainepunkte, millega lõpuks omandada kraad traditsioonilises haridusasutuses. GSV Asset Managementi kaasasutaja Michael Moe märkis, et varases koolipõlves omandatud lugemis-, kirjutamis- ja matemaatikaoskused täienevad karjääri jooksul kriitilise mõtlemise-, kommunikatsiooni-, loovuse- ja kultuurilise kohandumisoskustega.

Rollide ja töönädalate ümberstruktureerimine

Uuringud näitavad, et 2030. aastaks on umbkaudu pool tänastest ametitest kadunud. Eksperdid olid nõus, et automatiseerimine teeb ära paljud tänased sini- ja valgekraede tööd ning vabakutselised töötajad täidavad paljud ametikohad. Robotid ja muu automatiseerimine lühiajalises perspektiivis asendab töötajaid, aga tehnoloogia areng pikemas perspektiivis loob uusi majandusvõimalusi ja uusi töid. „Automatiseerimine küll vähendab töökohti, aga see ei vähenda tööd,” ütles Moe.

Tulevikutöötajate suhtumine töösuhtesse on tänapäeva töötaja omast erinev, mis sunnib tööandjaid muutma seda, kuidas nad värbavad ja hoiavad oma töötajaid. Tudengite seas korraldatud uuring näitas, et nad väärtustavad kõrgelt töö ja eraelu tasakaalu ning on huvitatud töötama kodus üks või kaks päeva nädalas. Tudengid ei soovi enam elada selleks, et töötada, vaid soovivad teenida nii, et nad saaksid elu nautida.

Samuti sunnivad demograafilised muutused tööandjaid ümber vaatama seda, kuidas nad tööd struktureerivad ja tasustavad. Paljud 1950.-1960. aastatel sündinud töötajad tahavad töötada edasi pärast pensioniea saabumist ja soovivad lühemaid tööpäevi või -nädalaid. „Eri vanuses inimesed väärtustavad erinevaid asju,” kinnitas LinkedIni ökonomist Guy Berger.

Võrdsed võimalused

„Ettevõtetel on erinev motivatsioon kujundada mitmekesist kollektiivi. Mõni usub, et mitmekesised meeskonnad on nutikamad ja loovamad,” kirjeldas Stanfordi lektor ja Paradigmi juht Joelle Emerson, „teised jälle, eriti tehnoloogiaettevõtted, usuvad, et nad on vastutavad tuleviku kujundamise eest ja seetõttu on lihtsalt vale jätta välja mingid ühiskonnagrupid.”

Emersoni sõnul peaksid ettevõtted mõistma, et samad strateegiad, mis suurendavad mitmekesisust, kasvatavad paljusid teisi positiivseid nähtusi. Näiteks kui inimesed tunnevad tööl kuuluvust, on nende töötulemused märgatavalt paremad. Nad on vähem haiged või töölt eemal.

Esinejad tõid esile hulgaliselt initsiatiive, mis on loodud selleks, et kaasata erinevaid gruppe. Näiteks reacHire, mis koolitab ja toetab naisi tööturule tagasitulemisel, ja Stanford’s Distinguished Careers Institute, mis toob 20–30-aastase töökogemusega inimesi aastaks ülikooli põlvkondadevaheliseks kogemuseks koos noortega õppima. „On palju inimesi, kes ei ole vanuses 18–22, aga kes on ikkagi huvitatud, aktiivsed, energilised ja soovivad panustada,” ütles instituudi direktor Kathryn Gillam.

„Mitmekesisus on fakt, kaasamine on praktika, õiglus on eesmärk,” võttis mõtted kokku Stanfordi asedekaan Dereca Blackmon.

Allikas: Stanford News

Tõlkija Kaire Piirsalu-Kivihall, Tööheaolu.ee