4. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev kirjutas hiljuti, et aasta tagasi alustas Elisa katseprojektiga, võttes oma Kristiine esinduses kasutusele kuuetunnised töövahetused. Toona alustas sellega kolm inimest, tänaseks on liitujaid kokku kaheksa ja peagi lisandub veel kümmekond.

Teemat kommenteeris ka Bestra Engineering AS-i tegevjuht Andero Väljaots. „Tootmissektori ettevõttena oleme lühendatud vahetusi rakendanud tehnoloogiate puhul, kus inimene on vältimatult vajalik, kuid töö nõuab suurt pingutust ja keskendumist. Inimtööjõud ei peaks sellistel puhkudel lihtsalt füüsiliselt vastu ning tekivad väsimus, vead ja kvaliteedilangus,” sõnas ta. „Operatsioonides, mis pole kõrgendatud täpsusega ega nõua nii suurt pingutust, tekib kohe küsimus, mis on lühendatud vahetuste tulutegur. Mis lisandväärtust see pakuks?”

Veel rääkis Väljaots, et töötaja soov on ilmselgelt saada lühendatud tööpäeva eest keskmiselt sama suurt või suuremat tasu kui täispika tööpäeva eest. „Küsimus on, mille arvelt saab tasustada lühendatud tööpäevaga tekkivat lisakulu ja millega kompenseerida puudujäävaid ressursse. Pealegi, kui kvalifitseeritud tööjõudu on turul niigi vähe ja kui olemasolevaltki 20 protsenti ära napsame, siis ei ole oodata mitte majanduskasvu, vaid hoopis kahanemist,” sõnas ta. 

Lõpetuseks ütles Väljaots, et tema kogemuses pole tootmisettevõtete juhtkonnad lühendatud tööaja teemalisi arutelusid pidanud.

Loe täispikka artiklit Äripäevast.