Kogemus: Ensto pani tehase töötajad uudiseid kirjutama

ajaleht
Ensto Ensek on paigutanud tehastesse infotahvlid, kuhu pannakse üles...

Poolteist aastat tagasi käivitas Ensto Ensek oma kahes tehases suure kommunikatsiooniprojekti ja kaasas tiimi töötajate hulgast vabatahtlikke. Tiimi ülesanne on kirjutada siseuudiseid ja aidata nii kaasa info levimisele ettevõttes.

Ensto kommunikatsiooniprojekt on hea näide sellest, kuidas tehase erinevad töötajad võivad lisaks igapäevatööle tegeleda ka millegi hoopis teistsugusega. Ettevõte pani tehase ja lao töötajatest kokku meeskonna, kelle hulgas on nii spordireporter, keeletoimetaja, uudiste kirjutajad kui ka fototiim.

See siseuudiste toimetus kirjutas 2017. aastal üle 200 uudise, tänu millele on töötajate teadlikkus ettevõtte tegevusest tublisti kasvanud.

Ensto Enseki Keila tehase juhi Kaarel Suugi sõnul on ettevõtmine olnud edukas. Kui varem näitas töötajate hulgas korraldatud uuring, et siseinfo töötajateni hästi ei jõua ja probleemiks on ka kuulujuttude tekkimine, siis kõige värskem uuring näitab, et seda probleemi enam ei ole.

„Näeme, et kommunikatsiooni puudutavat küsimust ei ole enam topis. Töötajad teavad, mida ettevõte teeb, miks teeb ja kuhu liigub. Nad tunnevad tugevamat seost ettevõttega,” kirjeldas Suuk kommunikatsioonitiimi töö tulemusi Tööstusele.

Probleem kuulujuttudega

Selleks aga, et projektist ja selle läbiviimisest tekiks parem arusaam, läheme päris algusesse. Ensto Ensek viib oma töötajate seas regulaarselt läbi töörahulolu ja -kogemuse uuringut, mis on aastast aastasse näidanud, et üks suuremaid probleeme on kuulujuttude levik. Kui veelgi täpsemaks minna, siis oli uuringus üks küsimus, mis näitas, et kuulujutud on probleem, sest see küsimus sai alati kehva tulemuse.

„Teiseks kumas läbi see, et töötajad ei saanud aru või ei tundnud, et tööandja neist hoolib. Tagasisidest võis teha järelduse, et meie ettevõttena justkui tunneme, et hoolime töötajast rohkem, kui töötajad seda ise märkavad,” lisas tehase juht.

Ensto Enseki kommunikatsioonipartneri Margita Tuuliku sõnul oli kuulujuttudel ka selge vahe. „On vahe, kas räägitakse müüte ehk seda, mis tegelikkusele ei vasta, ja igaüks on teinud omi järeldusi, või siis oli tegu asjale vürtsi lisava jutuga. Kui kuulujutud ei vasta tõele, siis on probleem,” märkis Tuulik. „Kui vestlesime töötajatega, siis selgus, et kuulujutud puudutasid ettevõtet ehk keegi ütles kellelegi midagi, mis räägiti kusagil kellelegi edasi ja mis võis olla osaliselt tõde.”

Kokkuvõttes olid uuringu tulemused Ensto jaoks märk sellest, et nüüd on töötajad välja öelnud, mis neid vaevab ja mida nad ootavad. Oli selge, et hoolivuse ja kuulujuttude probleemide lahendamiseks tuli astuda konkreetseid samme. „Meie soov oli ja on ka täna tõsta ettevõtte sisemist kultuuri, tugevdada pühendumist ja suhet ettevõttega ning aidata paremini muudatusi ellu viia,” lisas Suuk.

Kaks varianti

Käimas oli 2016. aasta maikuu. Olukorra lahendamiseks oli Suugil kaks mõtet. Üks variant oli anda sisekommunikatsiooni korraldamine kellegi juhtida, teine võimalus oli erinevate töötajate kaasamine. Võitis teine variant. „Pidasime personalijuhiga omavahel nõu, milline lahendus oleks Enstole, töötajatele ja kultuurile sobivaim. Tekkis mõte, et pakume oma inimestele võimalust ja teeme vabatahtlikest koosneva meeskonna,” ütles Suuk. 

Kandideerida said kõik huvilised ja vastutasuks vabatahtliku töö eest lubas ettevõte koolitusi ja paremat ülevaadet siseasjadest. Olgu siinkohal mainitud, et lisatasu kommunikatsioonitiim ei saa.

Tiimi loodeti algul leida kolm inimest. Suugi sõnul pelgas ta kõige rohkem just huvipuudust, et ehk ongi vaid üks soovija. Hirm oli asjatu, sest kahe tehase – Tallinna ja Keila – peale tuli kokku kaheksa soovijat, kelle seas olid spetsialistid ning lao- ja tootmisinimesed. Kõik soovijad võeti vastu ja nendest moodustatigi sisekommunikatsiooniga tegelev meeskond, kelle ülesanne on uudiste kirjutamine ja info levitamine ettevõtte erinevates infokanalites.

„Nad ei ole kirjutajad. Selles mõttes on tore, et inimesed julgevad tulla kaasa ja panna ennast ebamugavasse olukorda ning teha midagi, mis lõpuks jõuab 1600 Ensto töötajani,” on Suuk kolleegidele tänulik.

Ensto Enseki vabatahtlik sisekommunikatsioonitiim (vasakult): Rahel Paidre, Ene Ritso, Maarja Peet, Margus Piir, Carina Sutt, Aivo Altmets, Rando Haugas, Laima Parik.
Ensto Enseki vabatahtlik sisekommunikatsioonitiim (vasakult): Rahel Paidre, Ene ...

Programmi käivitamine

Kui tehase juhil oli nägemus olukorra lahendusest, siis edasi tuli leida viis, kuidas see mudel tööle panna. Meeskonna töölepanemiseks ja juhendamiseks võttis Ensto appi pikaajalise sisekommunikatsiooni kogemusega Margita Tuuliku.

Tuulik selgitas, et selleks ajaks, kui tema tehase juhi Kaarel Suugiga esimest korda seda teemat arutas, oli vabatahtlikest koosnev sisekommunikatsiooni meeskond juba moodustatud. „Panime kokku arenguprogrammi, mis sisaldas nii koolitust kui jooksvat tuge, et toetada ja arendada tiimi töö käigus. See sisaldas tuge ka juhtidele,” sõnas Tuulik. „Minu väljakutse oli leida töövahendid, et meeskond saaks tööle hakata.”

Tuuliku ülesanne oli teha sellest arenev ja jätkusuutlik programm. „Oli vaja, et meeskond hakkaks tööle ja tekiks uudisvoog, mis ei katkeks, kui keegi näiteks puhkusele läheb – see pidi olema pidev.”

„Teine väljakutse, mille programmiga sidusin, oli töö juhtidega, et seos juhtidega oleks olemas, juhid tunneksid oma vastutust ja et meeskond ei oleks omaette, vaid osake ettevõtte igapäevaelust,” lisas kommunikatsioonijuht.

Veel enne seda, kui meeskond tööle hakkas, viis Tuulik Ensto töötajate seas läbi kümmekond intervjuud, et saada sisendinfot fookusteemadeks, millele peaks kommunikatsioonis järgneva aasta jooksul tähelepanu pöörama.

Intervjuud toimusid juunis-juulis ja saadud info põhjal valmiski konkreetne arenguprogramm.
Värske kommunikatsioonimeeskond saigi kokku kohe pärast seda ning augustis-septembris valmisid esimesed uudised. Iga meeskonna liige võib kasutada ühte tundi nädalas oma tööajast, et tegeleda näiteks uudistega või intervjueerida juhte. Seega, enamik kommunikatsiooni heaks tehtavast tööst sünnib töötaja vabast ajast.

Töötajatest said kirjutajad

Kahtlemata on selles loos märkimisväärne see, et uudiseid hakkasid kirjutama inimesed, kes pole sellega varem kokku puutunud. Kommunikatsioonijuhi ülesanne oli meeskonda koolitada, anda neile teadmised, oskused ja julgus, et oma nimelt alt infot avaldada.

„Sisuliselt õppisime stiilis learning by doing. Kui esimesed tekstid valmisid, käisid need enne avaldamist minu käe alt läbi, et inimene tunneks end natukenegi mugavamalt, et see uudis vastab ikka kriteeriumidele. See ei tähendanud seda, et ma tegin lihtsalt tekstist teksti, vaid ma andsin iga asja kohta tagasisidet, miks ma midagi muutsin. Näiteks selgitasin, mis on juhtlõik, miks pealkiri peab olema selline, nagu ta on, või miks on just see taustalõik,” kirjeldas Tuulik õppeprotsessi.

"On tore, et inimesed julgevad kaasa tulla ja panna ennast ebamugavasse olukorda ning teha midagi, mis jõuab lõpuks 1600 Ensto töötajani," ütleb Kaarel Suuk
"On tore, et inimesed julgevad kaasa tulla ja panna ennast ebamugavasse...

Mõistagi tekkis meeskonnal hulga küsimusi. Kõige rohkem küsiti ikka seda, kuidas uudis sünnib. Samuti tunti huvi, milliste küsimuste abil saab uudise jaoks sisendi ja kuidas üldse leitakse selline teema, mis üldse uudis olla võiks. „Kuni selleni välja, kuidas see lõpuks kirja panna. Üks asi, mida peljati, oligi enda nime alt kirjutamine. Me oleks võinud ju teha seda ka anonüümselt, kuid me ei tahtnud – eesmärk oli uudiste kirjutajad ka pilti tõsta, et sisekommunikatsioon ei oleks anonüümne uudisvoog.”

Uudisvoog kasvas ja sisu tuli juurde

Kommunikatsioonitiimi uudised hakkasidki ilmuma Ensto erinevates infokanalites – siseveebis, infostendidel, lisaks tehastes asuvtel teleekraanidel. Infostendidel olevad vanemad uudised kogutakse puhkeruumis asuvatesse mappidesse, et säiliks ka ajalugu.

Ka uudisvoo sisu muutus senisest palju mitmekesisemaks. „Kui alustasime, kirjutati võib-olla vähem kui kümnest teemast, mis olid seotud eeskätt personali, muudatuste või spordiüritustega. Praegu on lisandunud uudiseid aga sellest, mis toimub tootmises, millised on tööandja pakkumised töötajatele, kuidas töötajad end tunnevad, mis aitas kaasa kvaliteedieesmärkide saavutmisele jne,” kirjeldas Tuulik. 

Lisaks on muutunud ka kõneisikute ring. Kui varem võtsid sõna vaid tehase juht ja personalijuht, siis nüüd räägivad uudistes erinevad juhid ja spetsialistid. See kõik on arenguprogrammi tulemus.

Programmi käigus on ka uudiste loetavus tublisti kasvanud. Mõõdikutena kasutab Ensto siseveebi uudiste klikke ja laike. „Kui enne arvestati siseveebis ainult laike, siis tänu meie tiimile arendati meie siseveebi ja praegu näeme ka seda, mitu erinevat inimest on uudise avanud,” selgitas Tuulik.

Statistika teeb rõõmu. 2015. aastal ilmus ettevõttes kokku 53 uudist, 2016. aasta esimeses pooles 40 uudist. Sama aasta teises pooles alustas tööd uus kommunikatsioonitiim ja aastane saak kokku oli siis 130 uudist. 2017. aastal ilmus aga enam kui 200 uudist.

„Uudisvoog kui selline ei ole ju eesmärk omaette, aga see on vahend selleks, et teadlikkus kasvaks ja et inimesed saaksid aru, mis ettevõttes toimub. Uudisvoo kasv näitab, et teemasid kajastatakse,” selgitas Tuulik, mida uudisvoo kasv kui mõõdik ettevõttele näitab.

Motivatsioon nõudis tähelepanu

Nii suur arenguprogramm on kahtlemata suur muudatus kõikide osapoolte jaoks ja selliste asjadega kaasnevad alati ka väljakutsed. Antud juhul oli meeskonna jaoks kõige keerulisem igapäevatöö ja kommunikatsioonimeeskonna töö balansseerimine.

„Tuli ette perioode, kus osad tiimiliikmed olid arusaadavatel põhjustel vähem aktiivsed. Kuna tiimis on kaheksa liiget, siis ei olnud olukorda, kus tekiks vaikus. Siis olid teised tiimiliikmed aktiivsemad,” kirjeldas Tuulik.

Ette tuli ka olukordi, kus mõni tiimiliige leidis, et tal ei olegi aega enam panustada. Tuulik tõdebki, et arenguprogrammi vältel tuli tähelepanu pöörata just motivatsiooni säilitamisele. Üks moodus oli näiteks koolitused tiimiliikmete enesearenguks. Teiseks oli meeskonnal võimalus korraldada ühisüritusi, mis sümboliseerisid Ensto tänu ja tunnustust töötajate panuse eest. 

Kaarel Suugi sõnul tekkis meeskonnal ka küsimus, mis juhtub siis, kui Margita Tuulik enam projektiga otseselt seotud ei ole.

„Küsiti, mis saab siis, kui Margitat enam pole meid juhendamas ja kuidas see jätkusuutlik on. Jätkusuutlikkuse lahendus on, et tiimiliikmete enesekindlus ja tase tõusid. Praegu ei pea Margita enam neid tekste toimetama, tiimis on keeletoimetaja. Eestvedamine roteerub nüüd Ensto teiste juhtide vahel nii, et igas kvartalis on üks juhtidest kommunikatsioonitiimi eestvedaja, kes pakub tuge, ressurssi, aitab probleeme lahendada ja hoiab teemat juhtide laual. Tegutseme täna sellel suunal, et see järgmine samm arenguprogrammist – juhid eestvedama – Enstos hästi käima saada. Jätkub learning by doing,” täiendas Suuk.

Tohutu areng

Margita Tuuliku sõnul oli tore just see, et töötajad liitusid kommunikatsioonitiimiga mõttega, et nad saavad olla tiimi liikmed ja panustada. Meeskond on praeguseks koos töötanud poolteist aastat ja selja taga on tohutu areng. Tuulik uudistega enam ei tegele ja kõik tekstid teeb tiim ise.

Kui alguses puudus meeskonnal usk oma kirjutamisvõimesse, siis nüüd on kõik liikmed kirjutajad. „Üks töötaja laost ütles alguses hästi selgelt, et tema küll kirjutama ei hakka, kuid nüüd on temast kujunenud tubli spordireporter, kes kirjutab ettevõtte erinevatest spordiüritustest. Kindlasti ei ole tekstid ideaalsed, sest nad ei ole elukutselised kirjutajad, kuid areng on märgatav. Meeskonnas on ka neid inimesi, kes oskasid varem kirjutada, ja nende puhul on paranenud uudiste struktuur,” kiitis Tuulik.

„See meeskond on väga kihvtilt arenenud, seal hakkavad paika loksuma rollid, kes on keeletoimetaja, kes tõlgib inglise keelde ja viimane laiendus on ka fototiim, et kajastada siseuudiseid veelgi paremini,” nõustus ka Suuk.

Probleemid lahenesid

„Minu jaoks väljendub tulemus selles, et ma tunnen, et mu kolleegid on õnnelikumad. Seda näitab meie viimane tagasiside küsitlus, mis näitab, et kommunikatsiooni puudutavat probleemi ei ole enam topis,” märkis Suuk.

Tänu ettevõtte sisemisele arengule on paranenud ka tootmise kvaliteedinäitajad. „Näitajad on viimased poolteist või kaks aastat olnud viie sigma tasemel ehk üle ootuste head. See näitab, et inimesed saavad aru, mida nad teevad ja miks see on oluline. Üle-eelmisel aastal valitigi meid Ensto Grupi parima kvaliteediga tehaseks ja see trend jätkub,” rõõmustas Suuk ja lisas, et nüüd teavad töötajad paremini, mida ja miks ettevõte teeb ning kuhu liigub. „Nad tunnevad tugevamat seost ettevõttega.”

Veel tõi Suuk positiivse mõjuna välja, et nüüd on ettevõtte sees ehk „kodus” kõik hästi ja Ensto on valmis seda ka välja näitama. „Oleme aktiivselt kogukonnast osa võtnud, hiljuti tunnustati meid Harjumaa aasta ettevõtte tiitliga, mis on just kommunikatsiooniprogrammi tulemus. Minu jaoks on hästi oluline, mida me väljaspool ettevõtet jagame. Me ei hakka mainekujundust tegema väljaspool, kui seest samal ajal logiseb, vaid tahame, et see, mis meil on sees, peegelduks väljapoole,” sõnas ta.

Ensto Enseki kommunikatsioonipartner Margita Tuulik märgib, et tihti alustavad ettevõtted oma mai­nekujun­dusega väliskommunikatsioonist ehk meediast, kuid ettevõtte sees unustatakse asjad korda teha. „Ensto on ideaalne näide, kuidas asju õigesti teha. Kõigepealt tuleb arendada sisekommunikatsiooni – töötajate ja ettevõtte vahelist suhet, sest hea sõna levib,” soovitas Tuulik.

Ka Ensto juhid õppisid Tuuliku sõnul projektist palju. Juhid õppisid aru saama, mis ja millise nurga alt vajaks töötajatele selgitamist. Näiteks kui kvaliteedinäitajad on head, siis miks need on head ja milline on töötaja roll selles tulemuses. 

„Sisekommunikatsioon on kindlasti juhtide töövahend – ei saa juhtida ilma kommunikatsioonita. Üheks tugevuseks Enstos on täna see, et siin on tugev kommunikatsioonitiim ja nemad saavad sisendit juhtidelt, teiseks said kõik juhid ka koolituse, mis on sisekommunikatsioon. On oluline, et kommunikatsioonimeeskond ja juhid töötaksid koos,” märkis Tuulik.

Programm pälvis grupi tähelepanu

Suugi sõnul ongi edu võtmeks just koostöö. „Hea idee ei maksa midagi, kui pole häid inimesi, kes idee ellu viiksid. Julgus algatada midagi täiesti uutmoodi on muidugi ka oluline. Kuid ettevõtmine õnnestus tänu sellele, et Ensto inimesed tulid kokku ja tegidki ära,” tunnustab Suuk.

Tänaseks on kommunikatsiooni ja tiimi eestvedamine Ensto juhtidele küll üle antud, kuid Tuuliku ülesanne on teadmiste kinnistamiseks teha meeskonnale veel viimane case study. „See viimane case study ongi eesmärgiga hoida asja üleval ja et me end pidevalt arendaksime,” selgitas Suuk. Kindlasti on kõikidel töötajatel ka edaspidi võimalik kommunikatsioonitiimiga liituda.

Poolteist aastat kestnud programm viidi paralleelselt läbi Ensto Enseki Keila ja Tallinna tehastes. Kahe tehase peale moodustati üks kaheksaliikmeline meeskond, kelle töö tulemusel jõuavad uudised iga päev eesti keeles 500 inimeseni. Ensto Grupi jaoks tõlgitakse põnevamad uudised paar korda kuus ka inglise keelde.

Loomulikult on Ensto Enseki kommunikatsioonialast tegevust märgatud terves Ensto Grupis. Kaarel Suugi sõnul on tagasiside ka kõrgemalt juhtkonnalt olnud väga positiivne ja nüüd arutatakse grupi tasandil, kuidas seda kui näidet grupis laiemalt kasutada.

Allikas: Ensto Ensek

* Artikkel on ilmunud Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.ee.

Osale arutelus

  • Harro Puusild, Tööstusuudised.ee toimetaja

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Aasta suurejooneliseim sündmus Radisson Blu Sky Hotelis!

Jõulupidu, kui üks ettevõtte olulisemaid sündmusi, on oodatud nii töötajate kui ka koostööpartnerite poolt. Radisson Blu Sky Hotel pakub peohõngulist atmosfääri ning erakordset elamust, mida elevusega oodatakse ja soojusega meenutatakse. Meie eesmärgiks on täita teie soovid ja ergutada maitsemeeli hõrgutistega, milles traditsioonid kohtuvad mitmekesise tänapäevaga.

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Valdkonna töökuulutused