2. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meie riigikaitse selgroo moodustavad meie reservväelased, kes ei saaks oma kohust täita ilma tööandjate toeta,” ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kelle sõnul on hästi toimiv kaitseväe ja tööandjate koostöö oluline osa kogu ühiskonda hõlmavast laiapõhjalisest riigikaitsest. „Tänan neid 63 tööandjat kes tänaseks on oma reservväelaste toetamise algatusega kaasa tulnud ja kutsun ka teisi tööandjaid seda tegema.”

Vastab leitnant Taavi Karotamm Kaitseväe peastaabist

Kui palju on igal aastal reservväelasi, keda õppekogunemistele kutsutakse?

Aastase õppekogunemiste arvu ja neil osalevate inimeste teemal on keeruline anda ühtset vastust, kuna aastad pole vennad. Näiteks 2018. aastal osaleb õppekogunemistel 7520 reservväelast kaheksal õppekogunemisel. 2017. aastal  osales kuuel õppekogunemisel ligi 3000 reservväelast. Neile lisanduvad kaitseliitlased, kes osalevad ka muudel kaitseliidu väljaõppeharjutustel.

Kui palju on Eestis üldse reservväelasi?

Reservstruktuuri suuruse osas võime lähtuda riigikaitse arengukava 2022 hetkenumbritest, mille kohaselt kuulub kiirreageerimisstruktuuri 21 000 inimest ja põhi- ning täiendreservi 60 000 inimest. Struktuure on plaanis kasvatada selliselt, et kiirreageerimisstruktuur kasvab 26 000 inimeseni ning põhi- ja täiendreserv kokku 90 000 inimeseni.

Tänaseks on kaitseväele endast teada andnud 63 erineva suurusega tööandjat, kes toetavad oma reservväelastest töötajate osalemist kaitseväe õppustel. Reservväelasi toetavaid ettevõtteid on nii suurfirmade kui ka väikeettevõtjate hulgas ja erinevatest tegevusvaldkondadest.

„Kõikide ettevõtjate jaoks on ülioluline, et me elame turvalises ühiskonnas, ja reservväelaste toetamine on üks viis kindlustada, et me elame ka tulevikus turvalises ühiskonnas,” ütles Aku Sorainen advokaadibüroost Sorainen ja lisas, et kaitseväest ja Kaitseliidust saadud kogemus annab firma töötajatele juurde juhikogemusi. „Sõjaline kogemus ja haridus aitab kasvada juhiks ka tsiviilelus,” ütles Sorainen.

Kaitseväe juhataja lisas, et peagi algaval õppusel Siil 2018 vajab kaitsevägi taas tööandjate toetavat suhtumist oma reservväelastesse ja riigikaitsesse üldisemalt.

Enim levinud reservväelaste toetusviis on palga säilitamine õppusel osalemise ajal. Paljud ettevõtted kompenseerivad tavapärase palga ja õppekogunemise toetuse vahe, et reservväelane ei kaotaks sissetulekus. Esimesed algatusega kaasa tulnud tööandjad olid Tallinna Lennujaam AS ja Tallinna Lennujaam GH, kes tegid sellise otsuse enne eelmist suurõppust Siil.

Kui soovid ettevõtjana anda ka oma panuse riigikaitsesse ja otsustad oma reservväelastest töötajaile vastu tulla, säilitades õppekogunemiste ajaks nende palga täies mahus või kompenseerides palgavahe, siis anna endast märku! Oma riigikaitsjate suunalisest toetustegevusest võib teada anda aadressile [email protected].

Endast märku andnud tööandjad tuuakse välja vastaval alalehel. Kokku on kaitseväele hetkeseisuga teada üle 60 algatusega kaasa tulnud tööandja, kellest enamik säilitab töötajatele palga täies mahus (jätkab palga maksmist).

Selle aasta 2. mail algava ja kaks nädalat kestva õppuse Siil 2018 põhitegevus leiab aset Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Kokku osaleb õppusel enam kui 13 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlas- ja partnerriikide sõdurit 13 riigist. Õppusel hinnatakse nii kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kui ka harjutatakse Kaitseliidu ja kaitseväe üksuste lahinguülesannete täitmist ja koostööd. 

Enne eelmist suurõppust Siil 2015 sõlmisid Eesti kaubandus-tööstuskoda, Eesti tööandjate keskliit, kaitseministeerium ja kaitsevägi hea tahte ja koostöökokkuleppe, mille eesmärk on rõhutada ettevõtjate ja tööandjate soovi panustada Eesti riigikaitsesse.