2. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste märkis pressiteate vahendusel, et ettevõtete majandusolukord paranes eelmisel aastal, kuna kasumid on suurenenud palgakuludest kiiremini.Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2017. aasta kokkuvõttes 6,5 protsenti. Palgakasv ületas hinnatõusu tempot 2017. aasta kokkuvõttes 3 protsendi võrra, mida võib pidada mõõdukaks. „Palga ostujõu kasv oli viimase viie aasta madalaim ning seda piirab taastunud inflatsioon,” osutas Lõhmuste.Kui varasematel aastatel oli ettevõtetel mureks liiga kiire ehk tootlikkust ületav palgakasv ja kasumite langus, siis 2017. aasta kokkuvõttes oli pea kõikidel tegevusaladel kasumite tõus kiirem palkade kasvust, märkis Lõhmuste. Olukord on halvenenud ainult hulgi- ja jaekaubanduses, kus madala palgataseme tõttu valitseb tööjõu nappus ning tihe konkurents sunnib töötasusid kasumitest kiiremini tõstma.

Rahandusministeeriumi hinnangul võib tänavu oodata palgakasvu aeglustumist, mida mõjutab nii majanduskasvu normaliseerumine kui ka varasemast mõõdukam alampalga tõus. Kui varasematel aastatel on miinimumpalga tõus olnud 10–11 protsendi juures, siis tänavu suurenes alampalk 6,4 protsenti 500 euroni ja selle kasv oli enam-vähem kooskõlas keskmise palga kasvutempoga. Samas hoiab palgasurvet madala tööpuuduse tõttu valitsev tööjõu nappus, mida aitab sel aastal mõnevõrra leevendada maksuvaba tulu tõus, mis vähendab keskmise ja madalama palgaga töötajate maksukoormust.