Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus trend: kõrgepalgalised valivad tööandja töökultuuri järgi
Kõrgepalgalised inimesed peavad töökoha valikul ettevõtte töökultuuri kolm korda olulisemaks kui madalapalgalised, selgus CV-Online’i peatselt ilmuvas tööturu-uuringus TopTööandja.
Foto: Scanpix/Panthermedia
„Uuringu tulemustest koorus jõuline signaal tööandjaile: ainult heast palgast enam ei piisa,” rõhutas CV-Online’i tööturu-ekspert Rain Resmeldt Uusen.
„Palk jäi küll olulisimaks motivaatoriks, kuid töötajad eeldavad ka mõtestatud tööd ja head töökeskkonda. Mida kvalifitseeritum töötaja, seda suuremad nõudmised tal töökeskkonnale on.” Eesti parima tööandja küsitluses nimetas 3% madalapalgalistest töötajatest hea tööandja olulisimate omaduste seas atraktiivset töökultuuri. „See sisaldab väärtusi, traditsioone, häid tavasid, kõike, mida nähakse tsiviliseeritud töösuhte osana,” selgitas Uusen.
„Kõrgepalgalistest, üle 2000 euro teenivatest töötajatest nimetas tasemel töökultuuri olulisimate omaduste sekka 9% vastanuist. See kolmekordne erinevus annab väga selge signaali: mida suuremad nõudmised töötajale, seda suuremad nõudmised on töötajal ettevõtte sisekliimale ja töökultuurile.” Uuseni sõnul kinnitab see tulemus Eesti suurima karjääriportaali CV-Online’i igapäevast kogemust. „Kombinaadi-töökultuuriga ei saa enam hakkama isegi kombinaadis,” rõhutas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Eesti juhtidele on sõnum selge: te peate hoolitsema, et teie töötajad tunneks end tööl õnnelikult. Tööjõukriisis ja demograafilises kriisis pole kellelgi töötajaist järjekorda ukse taga, ja kui töötaja end tööl halvasti tunneb, saab sellest tööandja, mitte töötaja probleem.”
1500 vastajaga uuringus TopTööandja selgitas Eesti suurim karjääriportaal välja Eesti parimad ja Eesti halvimad tööandjad, aga ka olulisimad põhjused selliste hinnangute taga.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.