Kirjalik tööleping vs. suuline kokkulepe

heliraidve
Tööõiguse spetsialist Heli Raidve

„Töösuhte sisu kindlakstegemisel ei saa lähtuda vaid formaalsetest asjaoludest nagu kirjalikult vormistatud tööleping,” selgitas tänasel tööõiguse seminaril tööõiguse spetsialist Heli Raidve.

„Sellist olukorda esineb kõige sagedamini suurtes ettevõtetes, kus töötaja ja osakonna juht sõlmivad kokkuleppeid, millest personaliosakonnal ei ole aimugi, mis ei kajastu töölepingus ja on juhtkonna poolt kinnitamata,” märkis Heli Raidve oma avaettekandes. Ta tõi näiteks olukorra, kus töötajal on probleeme tööaja täpse järgimisega (nt ei liigu ühistransport sobivalt või on vaja laps lasteaeda viia jmt), mistõttu sõlmitakse otsese juhiga kokkulepe, et töötaja tuleb tööle hiljem ja ka lahkub hiljem või töötab ilma lõunata.

Kõik toimib hästi sinnamaani, kuni osakonna juht vahetub, ja märkab, et üks tema töötajatest tuleb tööle teisel kellaajal kui töölepingus ette nähtud. Kui töötajaga see jutuks võetakse, teatab ta, et tal oli vastavasisuline kokkulepe eelmise juhiga ehk kirjalikult sõlmitud töölepingu sisu ei kattu poolte vahelise töösuhteid puudutava kokkuleppe tegeliku sisuga.

Tartu Ringkonnakohus otsustas (otsuse nr 2-15-18811) säärases olukorras, et kui suulises vormis on töösuhte pooled kokku leppinud kirjalikus lepingudokumendis märgituga võrreldes erinevates töötingimustes, siis on põhjendatud lähtuda töölepingu tegelikult kokkulepitud sisust, mitte aga kirjalikult sõlmitud lepingust, mida tegelikult sellisena ei täidetud.

Teiste sõnadega ei saa uus juht öelda, et tema puhul eelnevad kokkulepped ei kehti ja töötaja peab nüüdsest alustama tööd kirjalikus lepingus märgitud kellaajal.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valdkonna töökuulutused

LENNUTA MEID ORBIIDILE. Otsime TURUNDUSSPETSIALISTI

Porto Franco OÜ

25. juuni 2018