21. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõttenoppeid konverentsilt „Vanus on vaid number”

Foto: Scanpix/Panthermediaa
Eesti ja terve Euroopa tööealise elanikkonna kiire vananemine on teada probleem. Ühest küljest peaks see justkui kaasa tooma selle, et inimesed püsivad tööturul pikemat aega, ent teisest küljest on nii tööturu kõige nooremad kui ka kõige vanemad liikmed tunnistanud, et vanuseline diskrimineerimine töökohal on võrdlemisi sage. Siinkohal põgus ülevaade tänaselt Eesti Inimõiguste Keskuse ja sotsiaalministeeriumi koostöös teoks saanud konverentsilt „Vanus on vaid number! Kas ka tööturul?”

Konverentsipäeva sisse juhatades püüdis Eesti inimõiguste keskuse nõukogu esimees Katrin Merike Nyman-Metcalf vanusemüüti ümber lükata: „Varem tundus, et kui said 65, siis must pitskleit selga, kass sülle ja heegeldama!” Nyman-Metcalf on kindel, et ajad, mil nii arvati, peaks ammu möödas olema ja et eelarvamus, nagu poleks tehnoloogia vanema põlvkonna esindajatele mõistetav, on vale.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski nõustus, et vanemaealised inimesed on tööturul diskrimineeritud, kuid ühe huvitava põhjusena tõi ta välja hoopis vanemaealiste kogemuste rohkuse, mis sageli raskendab või koguni takistab neil töö leidmist. Ministri arvates peaksime pigem rõõmustama pikema eluea üle ja pakkuma vanematele inimestele võimalust oma kogemustega midagi ära teha. Ta ütles: „On groteskne suhtuda inimesesse, kellel on veel neljandik tööelu ees, et tiksu siin pensionini ära,” ja oli hämmastunud ühiskonna suhtumise üle – ehkki keskmisel 50-aastasel on veel terve neljandiku jagu tööelu ees, valitseb ühiskonnas hoiak, nagu hakkaksid kõik üle 55-aastased kohe pensionile minema.

Instar EBC OÜ tegevjuht ja asutaja Kersti Vannas esitles konverentsil Instari atraktiivsete tööandjate ja tööootuste uuringu tulemusi, mille kohaselt töötab üha enam noori õpingute kõrvalt vajadusest katta oma igapäevaseid kulutusi. 2017. aastal töötas kooli kõrvalt enam kui pool kõigist õppuritest, kelle palgasoov on, nagu ka 2010. aastal, suurem, kui nende töökohal reaalne oleks. Selle põhjusena tõi Vannas välja, et enamik noori ei tööta õpingute ajal erialasel töökohal, ent tulevikus loodavad nad niisuguse töökoha siiski leida. Vannas nentis, et n-ö lumehelbekese stereotüüp ei ole pädev, noored on erinevad ja oleks ebaõiglane nad kõik ühte patta panna.

Tööandjatel soovitas Vannas pöörata tähelepanu sellele, et ettevõttel oleks tööandjana hea maine. Noored väärtustavad seda. Kindlasti tuleks teha oma ettevõtte nähtavaks ka sotsiaalmeedias – ei saa loota, et tuntud nimi on piisav või et kõik noored satuvad lugema ajalehekuulutusi või sirvima tööportaale. Samas tuletas ta tööandjatele meelde, et nt Facebooki kasutajate hulgast leiab tänapäeval üha rohkem vanemaealisi inimesi ja noored seda kanalit enam nii palju ei kasuta. Samuti näitasid uuringu tulemused, et enam kui pool küsitletutest sooviks kasutada võimalust teha tööd paindlikult, töötada kodust ja reguleerida ise oma tööaega.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi sotsioloogiliste uuringute osakonna juhataja Iris Pettai kirjeldas kuulajatele vanuseteemalist uuringut, milleks küsitleti käesoleva aasta märtsi alguses tuhandet eestlast. Uuringu tulemused näitasid lisaks soolisele palgalõhele selgelt ka vanuselist diskrimineerimist – inimesed, kes on üle 50 aasta vanad, saavad täna viiendiku jagu väiksemat palka ja töötavad madalamatel ametikohtadel. Samuti selgus tulemustest, et ebavõrdne kohtlemine vanuse tõttu on kõige ulatuslikum diskrimineerimise põhjus, teisel kohal on suhted juhtidega ja alles viiendal kohal ebavõrdne kohtlemine puude tõttu. Vanemaealiste kohta on loodud stereotüüp, et nad ei suuda käia kaasas tänapäeva tehnoloogiaga, nad on alandlikud ja pessimistlikud, nad pole loomingulised ja neil on kehv tervis.

Foto: Scanpix/Panthermedia

Pettai sõnul algab allakäigutrepp 40. eluaastatest. Kui vanuses 40–49 eluaastat tunnetab oma vanust tööturul takistusena vaid 16% inimestest, siis vanuses 50–59 eluaastat tunnetab seda juba enam kui pool küsitletutest. Ta kirjeldab, kuidas vanemaealised ise oma suhtumist kujundavad: inimene teab, et töötav inimene ei tohi olla vana, kuid temal on see iga juba ületatud, järelikult tuleb võtta endale vana inimese mentaliteet. Ta läheb pensionile, hakkab tegema lihtsamat ja vähem tasustatud tööd, annab järele elustandardites ja väärtushinnangutes, kuni murdub, kaotab oma varasemad võimed, oskused ja enesekindluse ning temast saab abitu vanainimene, keda on väga raske aidata välja tuua. Selline muutus võib Pettai sõnul toimuda väga kiiresti, paari-kolme aasta jooksul.

Olukorra lahenduseks pakub Pettai, et tuleb teha pidevat teavitustööd, tõestada, et stereotüübid ei pea paika, need on ekslikud. Tööandjaid peaks motiveerima vanemaealisi töötajaid kaasama (siin peaks ka riik appi tulema), samuti peaks motiveerima inimesi endid vanuses 65+ töötama.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456