23. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ebatüüpilise töö levik vajab mõõtmist

Virtuaaltöö võimendab töötervishoiuriske, kuna on seotud mitme terviseriskiga, näiteks vale istumisasendi ja tööruumi valgustusega.
Foto: Scanpix/Panthermedia
Kaugtöö ja platvormitöö laiem levik ning uued virtuaalsed ametid suurendavad töötajate jaoks töötamisega seotud kulusid ja riske, mis on traditsiooniliselt olnud tööandja kanda.

Euroopas ja Eestis on veel peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures. Samas leiavad mitme uuringu autorid, et ebatraditsioonilised töövormid, lühiajaline töö ja töö nõudmisel on saamas uueks tööturu normiks.

Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille raames sai valmis virtuaaltöö leviku ja mõjude analüüs. Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul eristatakse täna kolme olulisemat virtuaaltöö liiki, milleks on kaugtöö, platvormitöö ja tekkivad virtuaalsed ametid.

Viimastel aastatel on kõige kiiremini kasvanud platvormitöö ehk töö, mida tehakse veebipõhisel platvormil üle interneti või füüsilises keskkonnas. Seitsmes Euroopa riigis tehtud uuringu põhjal on platvormitööd teinud 9%–22% elanikkonnast. Igal nädalal teeb platvormitööd kuni 10% tööealisest elanikkonnast ja kuni 5% teenib sellega vähemalt poole oma sissetulekust. Eestis ei ole platvormitöö levikut seni veel mõõdetud, kuid see on kindlasti üha olulisem töövorm.

„Tööd vahendavad platvormid on Eestis kiiresti levinud ja platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks, mis on osa inimeste jaoks elustiilivalik, kuid teiste jaoks vajadus. Uuringud on leidnud, et platvormitöö on eriti levinud nende inimeste seas, kelle sissetulek põhitöökohas ei ole piisav,” selgitas Vallistu. Kõige tuntumad platvormid Eestis on Taxify, Uber, Wolt ja GoWorkaBit.

Uueks trendiks tööturul on uute virtuaalsete ametite tekkimine, näiteks veebimodereerimine, rahaga kauplemine veebimängudes ja professionaalne veebipõhine hasartmängurlus. Uute virtuaalsete ametite üle alles hakatakse arutlema ja nende olemust uurima. Vallistu rõhutas, et virtuaaltöö ja tavatöö eristamine on muutunud raskemaks, sest valdav enamik ametikohtadest eeldab töö tegemiseks IKT kasutamist. Teiseks on kadumas selged piirid töö ja mittetöö ehk töö ning mängu ja hobi vahel.

„Virtuaaltöö puhul ei saa inimesed tihti planeerida tööaega ega sissetuleku suurust. Samuti vastutavad töötegijad üha sagedamini oma töötingimuste, -tervishoiu ja -ohutuse eest. Kui varem pidi tööks vajalikud vahendid võimaldama tööandja, siis nüüd hangivad tööandjad need ise. Võimendub ka töötervishoiurisk, sest virtuaaltöö on seotud mitme terviseriskiga, näiteks vale istumisasendi, tööruumi valgustuse ja muu taolisega,” tõi Vallistu välja ebatraditsiooniliste töövormide levikuga seotud peamisi riske. Uuring näitab vajadust hakata ka Eestis platvormitöö leviku kohta statistikat koguma, nii nagu oleme nüüdseks jõudnud kaugtöö regulaarse jälgimiseni.

Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille eesmärk on eeluuringute ja stsenaariumide loomisega paremini mõista tööturu arenguid Eestis ja nende mõjutegureid. Uurimisprojekti raames tellitud virtuaaltöö uuringu korraldas Hertfordshire’i ülikooli teadur Kaire Holts. Tööturu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta lõpus.

Fakte virtuaaltöö olemuse ja leviku kohta leiad SIIT!

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456