Tänased tudengid on lähituleviku võtmetöötajad!

noored

Sageli tundub, et juhtide arvates on noortest töökohal pigem tüli kui tulu. Instari tegevjuht Kersti Vannas paneb siiski südamele meeles pidada, et tänased 20-aastased tudengid on 10 aasta pärast 30-aastased 10-aastase kogemusega võtmetöötajad.

Juba kaheksa aastat on Instar korraldanud atraktiivsete tööandjate ja noorte tööootuste uuringuid ning viimase uuringu tulemusi tutvustas tegevjuht Kersti Vannas ka Eesti Inimõiguste Keskuse ja sotsiaalministeeriumi koostöös teoks saanud konverentsil „Vanus on vaid number! Kas ka tööturul?”

Uuringu käigus kaardistati vastanute ootused tööle, töökoha valikukriteeriumid ja info tarbimise kanalid ning paluti kirjeldada eelistatud tööandjaid. Uuringus osalesid 15 kõrgkooli tudengid.

Senine töökogemus

Kui 2010. aastal oli tudengitel seljataga keskmiselt 3,3 aasta jagu töökogemust, siis 2017. aastal oli see näitaja juba 4,5 aastat. Tööd on teinud 96% (sh erialane ja mitteerialane töö, vabatahtlikutöö, töö välismaal jne) ja õpingute kõrvalt töötab 62% küsitletutest (2010. aastal vaid 41%). Töötavatest tudengitest töötab täiskoormusega 64% ja kutsekoolide õpilastest 54%.

Miks tudeng töötab?

Esimesel kohal töötamise põhjustest on oma igapäevaste elamiskulude katmine, teisel kohal töökogemuse omandamine, järgnevad enesearendamine, investeerimine (raha kogumine), õppemaksu maksmine ja sotsiaalsed põhjused.

Netopalk ja tuleviku palgaootus

Kui 2010. aastal oli töötavate tudengite netopalk 544 eurot kuus, siis 2017. aastaks oli see tõusnud juba 827 eurole. Märgatavalt on kasvanud ka tuleviku palgaootus – 2010. aastal lootis tudeng saada erialase töö eest 985 eurot kuus, 2017. aastal oli küsitletute netokuupalgaootus aga 1473 eurot.

Eelistatuimad töövormid

53% küsitletuist eelistaks töötada erasektoris ja teha palgatööd. Võrdselt 22% eelistaks olla ettevõtja, st ise endale tööandja, või töötada avalikus sektoris. Tööd kolmandas sektoris pidas endale meelepäraseks vaid 3% küsitletuist.

Paindlikkus muutub olulisemaks

Kui esikolmiku kaks peamist kriteeriumi (kokku 24 valikukriteeriumi hulgast) on jäänud samaks, siis tervishoiukulude katmise asemele on kerkinud tööandja pakutav lisapuhkuse võimalus. Seejuures paindlikku tööaega hindab üha suurem hulk tuleviku tööturu liikmetest.

2017  2010 
 Keskmisest kõrgem palk (95%)  Keskmisest kõrgem palk (93%)
 Paindlik tööaeg (94%)  Paindlik tööaeg (89%)
 Lisapuhkuse võimalus (84% Tervishoiukulude katmine (81%)

Kõrgeimalt hinnatakse ausat ja võrdset kohtlemist töökohal

Ka selles jaotuses võib märgata valikukriteeriumide ümberpaigutumist. Neljandalt kohalt esimeseks on tõusnud võrdne ja aus kohtlemine, suhted töökaaslastega on seevastu muutunud mõnevõrra vähem oluliseks. Uuena on esiviisiku valikukriteeriumidesse (kokku oli valikus 45 kriteeriumi) kerkinud kompetentsed juhid.

2017  2010 
 Ettevõte kohtleb töötajaid võrdselt ja ausalt (85%)  Huvitav ja arendav töö
 Huvitav ja arendav töö (84%)  Hea sisekliima
 Hea sisekliima  Head suhted töökaaslastega
 Kompetentsed ettevõtte juhid  Ettevõte kohtleb töötajaid võrdselt ja ausalt (80%)
 Head suhted töökaaslastega  Eneseteostust võimaldav töö

Hea maineta enam läbi ei löö

Kui 2010. aastal oli ettevõtte hea maine tööandjana oluline 12% noortest, siis 2017. aastal on see kõige olulisem valikukriteerium – tööandja head mainet väärtustab 59% noortest. Samuti on 20 protsendilt 56-le kerkinud kodus töötamise võimalus. Olulisena hinnatakse ka seda, et ettevõtte ja töötaja väärtused ja tõekspidamised klapiksid.

Kõige vähem olulised on noortele tulevase tööandja puhul ettevõtte suurus ja rahvusvahelisus, asjaolu, et ettevõttes oleks suur noorte osakaal, ning see, kas ettevõte toetab vabatahtlikku tööd või pakub rahvusvahelist karjääri.

Noorte infokanalid

Nii 2010. kui ka 2017. aastal oli tööandja kohta info otsimise kanalite hulgas esikohal ettevõtte koduleht. Sageduselt teisele kohale jäid internetipõhised töövahenduskeskkonnad nagu CV-Online, CV Keskus, GoWorkaBit (uuena aastal 2017) jm. Kolmanda kohana nimetati 2010. aastal praktikantide programmi olemasolu, mis on 2017. aastal asendunud informatsiooni ja soovitustega ettevõtte töötajatelt. See näitab, et sama oluline kui ettevõtte väline kuvand, on ka ettevõtte atraktiivsus olemasolevatele töötajatele.

Sotsiaalmeedia?

JAH! Uuringu tulemused näitavad, et 98% tudengitest kasutab mõnda sotsiaalmeediakanalit. Kasutussageduse poolest on esikohal Facebook, millele järgnevad blogid, LinkedIn ja Twitter. Seega kindlasti tasuks tööandjal end sotsiaalmeedias nähtavaks teha, mitte jääda lootma sellele, et noor satuks lugema nt ajalehekuulutusi.

Soovitusi kodulehe kujundamiseks

Kuna ettevõtte koduleht on noorte tööotsingute peamine allikas, tasuks ka silmas pidada, mis noorte endi arvates kodulehel kindlasti kajastuma peaks. 91% noortest peab tähtsaks, et seal oleks selgelt välja toodud töö- ja praktikapakkumised. Kahtlemata ei pääse üle ega ümber ettevõtte kui tööandja tutvustusest, kuid tore oleks näha seal ka töötajate tutvustusi. Veel hindavad noored, et lahti on seletatud töö sisu ja kirjeldatud on ka tööväliseid üritusi. Ettevõte peaks julgelt välja näitama, mida tähendab tema juures töötada!

Vaata üle oma kandideerimisprotsess!

Et seda edukalt teha, on hea teada, mida noored ise silmas peavad, kui hindavad head kandideerimiskogemust. Siin on esitatud kuus peamist põhjust, mida hea kandideerimiskogemuse põhjusena välja toodi.

1. Intervjuu ettevõtte esindajaga oli meeldiv
2. Kerge oli kandideerida
3. Ettevõtte pakutud info töö või praktika kohta oli hea
4. Värbamisprotsess oli kiire
5. Kandideerimise järgne tagasiside (sh ka äraütlemise kvaliteet) oli hea
6. Töökuulutus oli eristuv ja põnev

Nendest mõtetest lähtuvalt tasuks vast esimese asjana läbi mõelda, kuidas kandideerimine ise saaks toimuda võimalikult hõlpsalt. Oma CV otsimine-leidmine ja ajakohastamine on võrdlemisi tüütu protseduur, seda teab vast igaüks, kes kusagile kandideerinud, pealegi tuleks moodsa aja tööandjal pidada kinni põhimõttest: värba inimest, mitte CV-d. Kandideerimiseks võiks piisata vaid nupuvajutusest!

Mida noored tööandjale soovitavad?

Olgu siin esitatud ka mõningad soovitused noortelt endilt:

„Olla sõbralikumad venelaste vastu ja vaadata mitte passi värvi, vaid isikuomadusi.”

„Kindlasti edendada võrdõiguslikkust, eelkõige soolist võrdõiguslikkust.”

„Anda rohkem võimalusi neile noortele, kellel veel töökogemus puudub, ning väärtustada iga noort inimest, kes tahab oma teadmisi rakendades muuta mingit ettevõtet paremaks, et sellest oleks kasu nii ühiskonnale kui ka riigile.”

Noored vs. kogenud töötajad

Miks me üldse arvame, et noored erinevad niivõrd palju kogenud või vanemaealistest töötajatest? See pole sugugi nii! Vanemaealised ootavad tööandjalt täpselt samu asju.

Siin on 60ndates aastates ülikoolilõpetaja kommentaar: „Me ootame tööandjatelt täpselt sama, mida noored ootavad. Me tunneme, et ei söanda seda küsida.” Siin peitubki tõde – ka vanemad ja kogenud töötajad ootavad tööandjalt head sisekliimat, häid suhteid töökaaslastega, kindlasti paindlikkust ja kaugtöö võimalust, tervisehüvesid ja konkurentsivõimelist töötasu. Noored lihtsalt on söakamad seda kõike küsima!

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Valdkonna töökuulutused