25. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teel suhtlete kolleegidega, vaatate ringi ja järsku tuleb meelde, mida eile tänasest koosolekust mõtlesite: meenub, mida tahtsite kindlasti öelda, ja meenub ka see, et te pole seda veel paberile kirjutanudki. Läks lihtsalt meelest ära. Kohvimasina juures vaatate aknast välja ja maja kõrval kõrguv tihedavõraline kaunis puu justkui helendab ning annab teile veel ühe väärtusliku idee. Korraks looduse ilust lummatult tabate end veel ühelt mõttelt, mis tundub kaalumist väärivat. Kuidas te küll enne istudes selle peale ei tulnud? Võtate kohvitassi ja seate end tagasi oma töökoha poole. Tee peal näete, kuidas üks töötaja ja tema ülemus kõrvuti kõndides mõtteid vahetavad, ning see paistab tavatult vaba. Oma laua juurde naastes on kibekiiresti vaja kõndimise ajal tulnud mõtted paberile saada.