Tööstressist depressioonini on vaid üks samm

stress

Kuigi Eestis statistikat depressiooni haigestumise kohta ei ole, kipub see tabama pigem pingelisemat ja vastutusrikkamat tööd tegevaid inimesi. Samas on haigusest lihtne hoiduda.

„Delfis töötamise ajast on mul endalgi depressiooni kogemus ning sama on läbi elanud paljud sõbrad-tuttavad,” meenutas ettevõtja ja juhtimiskoolitaja Ville Jehe. „Depressioon on Eestis kahjuks suur probleem.”

Oma kogemuse põhjal ütles Jehe, et vaimse tervise eest peab hoolitsema täpselt samamoodi nagu füüsilise keha eest. „Kõige suurem probleem ongi just see, et sisemaailma korrastamisega ei tegeletagi. Kui seal on suured probleemid, ei pääse ka füüsiline keha haigusest.”

Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli nentis, et depressiooni võib haigestuda igaüks, see ei sõltu soost, haridusest või ametist. Kuigi ametlik statistika puudub, on tema hinnangul ohugrupp just pingelises ja vastutusrikkas ametis töötavad inimesed, eriti need, kes peavad töötama teiste inimestega.

Ettevõtjate puhul on Pilli sõnul depressioonist veelgi tavapärasem ärevushäirete teke, kuna isiklik seos ja vastutus oma ettevõtte ja tulemuste pärast viib esmalt pigem ärevuse sümptomiteni. Pikaajalisest ärevusest aga võib välja kasvada depressioon. „Tööalane ülekoormatus ja võimetus tõmmata piiri töö ja muu elu vahele haarab inimese enda alla ning võib juhtuda, et muud elu enam polegi,” lausus Pilli. Ta märkis, et inimesed kipuvad end pidevalt üle hindama, tahtes rohkem, kui reaalselt suudetakse, kuid lõppude lõpuks kaotatakse hoopis kõik väärtuslik.

Tervise ja heaolu koolitusi pakkuva Holistika Instituudi juhataja Marina Paula Eberth märkis, et depressioonist on saanud moesõna, mida kasutatakse palju, kuid tihti ei teata, mis see tegelikult on. „Iga inimene on elus mingil hetkel masenduses ja see on normaalne reageerimise viis, kui mõni elusündmus toob pettumust või kaotusvalu,” selgitas ta. Depressioon aga pole lihtsalt masendus, vaid seisund, mis mõjutab inimest tervikuna – nii tema meelt, keha kui ka hinge. „Depressiivse inimese psüühika sügavuses on abitusetunne. Kuigi kõrvaltvaataja pilgu läbi on tal palju elu muutmise võimalusi, tunneb depressioonis inimene ise, et tal pole valikut,” lausus Eberth.

Tähtajad lükkuvad, töökvaliteet langeb

Esimene märk lähenevast depressioonist võib olla tujumuutus – inimene on pahur, väsinud, kergesti ärrituv, temaga ei saa enam rääkida ning ta ei soovi seltskonnas olla. Samuti jäetakse tavapärased kohustused tegemata. „Tihtipeale märkavad kaastöötajad muutusi, kui muidu tähtaegadest hästi kinni pidav inimene hakkab nende vastu eksima või töökvaliteet langeb,” lausus Pilli.

Eberthi sõnul võivad esimest häirekella lüüa hoopis unehäired. „Inimene ärkab öösel kella 3 ja 5 vahel ning ei saa enam uinuda, vähkreb ja vähkreb, kuni uinub mitu tundi hiljem ja lõpuks jääb tööle hiljaks,” kirjeldas Eberth. Kui depressioon süveneb, võib inimene magada ja magada ega tahagi enam ärgata.

Depressiooni võib ära tunda ka selle järgi, et varem huvi pakkunud asjad enam ei huvita ning inimene keskendub ainult negatiivsele ja positiivseid momente elus ei märka enam üldse. „Depressioonis inimene on hajevil, tal on raske keskenduda ja üldine energiapuudus, väsimus ning jõuetus ei lase olla endisel moel efektiivne. Lisaks võib süütundest, millel pole otsest põhjust, ja tundest „ma olen halb inimene ning mitte midagi väärt”, saada igapäevane saatja,” selgitas Eberth.

Tema sõnul on stressist depressioonini vaid üks samm. „Kui stress kestab pikka aega ja inimene selles olukorras vajalikke muutusi ei tee, on üldine masendus ja jõetus kerged tulema.”

Parem ennetada kui ravida

Ettevõtja Ville Jehe märkis, et kui sisemaailm on korras, pole vaja enam iga päev ennast maandada, sest pinget ei teki. Selle ennetamiseks peab ta parimaks teadliku muutuse kunsti tehnikaid, aga aitavad ka mindfulness’i tehnikad. „Tehnikate eesmärk on märgata oma mõtteid ja emotsioone ehk meie peamisi energiaröövleid,” selgitas Jehe.

Holistika Instituudi juhataja sõnul on targem depressiooni ennetada kui sügavat depressiooni ravida. Haigusest on võimalik välja tulla ka ravimiteta, kuid selleks on vaja abi.

„Nii sügavast depressioonist, kus inimene ei jaksa enam voodist tõusta ega teha kõige elementaarsemaid toimetusi, on üksinda väga raske välja tulla. Sügavas depressioonis oleva inimese tahe on kahanenud olematuks,” lausus Eberth. Kuigi inimene võib endale sada korda öelda „Võta end kokku. Tule voodist välja ja hakka liikuma. Pole sul häda midagi!”, siis see ei mõju. Pilli lisas, et ilma kõrvalabita depressioonist väljatulek sõltub suuresti ka haiguse raskusastmest. Kerget depressiooni ei peaks tema meelest kindlasti ravimitega ravima, kuid üldjuhul mõõdukat depressiooni psühhoteraapia ja ravimiteta ei võida ning raske depressiooni korral on ravimid hädavajalikud. „Enamasti kui inimesed juba arsti poole pöörduvad, on neil harva kerge depressioon.”

Depressioonist jagusaamisel on kaks peamist abisuunda: eneseabi ja abi terapeudilt või psühholoogilt. Pilli nentis, et esimese asjana peaks aga hoopis rohkem liikuma ja aja maha võtma, et igapäevasest stressimustrist välja saada. „Kõlab üsna trafaretsena, kuid puhkus ning töölt eemal viibimine aitavad järele mõelda, mis on inimese nii kaugele viinud,” lausus ta. Piisav uni, värskes õhus liikumine ja tervislikud eluviisid enamasti aitavad enne ravimitega alustamist. Kindlasti peaks vältima alkoholi või muid mõnuaineid, mille pikaajaline toime süvendab depressiooni. Eberthi sõnul aitavad ka meditatiivsed praktikad ja muremõtete jagamine. Kui eelnevast enam kasu pole, tuleb otsida abi professionaalidelt.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Valdkonna töökuulutused