Kuidas jõuda konfliktist koostööni?

jaanuskangur
Jaanus Kangur

Olen korduvalt palunud koolitustel osalejatel silmad sulgeda ja mitte mõelda roosast elevandist. Mida enam ma keelan, seda enam tunnistavad eksperimendis osalejad, et just suurest roosast elevandist nad mõtlesid. Mida enam püüame konflikte vältida, ennetada või likvideerida, seda enam need meile ligi hiilivad. Kui konfliktid on nii möödapääsmatud, nagu mõtteisse hiiliv roosa elevant, kellest mõelda ei lubata, siis kuidas elada konfliktide keskel ennast kahjustamata?

Ehkki oleme oma esivanematest tehnoloogiliselt, psühholoogiliselt ja lihtsalt loogiliselt palju edasiarenenumad, oli meie eelkäijatel arvukalt oskusi, mis tänapäeval hädasti ära kuluks. Loodusrahvastel, kes elasid väikestes külakogukondades, oli mõeldamatu elada lahendamata konfliktide keskel. Passiivne tüli kahe naabrimehe vahel võis viia kogukonna hävimiseni. Seetõttu olid neil välja töötatud efektiivsed meetodid igasuguste erimeelsuste lahendamiseks.

Kui loodusrahvaste hulgas oli kahe liikme vahel erimeelsusi, siis kutsus kogukonna vanem vaenutsejad enda juurde ja laiali ei mindud enne, kui oli kokku lepitud kahju hüvitamises ja omavahel ära lepitud. Samuti kutsuti säärastesse rahutegemise ringidesse kõik osalised, kes võisid kuidagi konfliktiga seotud olla.

Meie erinevus oma eelkäijatest on ehk peamiselt selles, et tahame konflikte lahendada võimalikult salaja ja võimalikult vähese kaasatuse printsiibil. Varguse ohvriks langenu ei pruugi kuude kaupa teada midagi uurimise käigust. Koolis korda rikkunud poisi käitumisest tahab klassijuhataja vanematega omaette rääkida ja kollektiivis pingeid tekitav kolleeg kutsutakse ülemuse juurde vaibale neljasilmavestlusele. Filosoof Thomas Hobbes kirjeldas inimeste kooseksisteerimist kui kõigi sõda kõigi vastu ning lepitamatus ehk konfliktide õhku jäämine on ilmselt üks olulisemaid tegureid, mis sellist seisu tekitab. Olgu kohtus, koolis või kollektiivis, efektiivne lahendusviis on see, mille leidmisest võtab osa võimalikult suur hulk neid osalisi, keda erimeelsus vahetult puudutab.

Väärtused liidavad ja mida rohkem on kultuuris, ka töökultuuris, ühiseid väärtusi, seda lihtsam on leida ühist keelt ja tänu sellele ka konflikte lahendada. Loomult ja mõtlemiselt sarnaste inimeste keskel on erimeelsusi oluliselt lihtsam lahendada, kuna juba nende tekkimise eeldusi ehk arvamuste paljusust on vähem. Kaasaegsele kultuurile on pigem omane see, et meil on vähe ühiseid väärtusi ja arvamuste paljusus on rohkem levinud. Konflikti lahendamiseks on kasulik leida neid asjaolusid, mis osalisi liidavad ja lähendavad.

Konfliktide lahendamise meelespea

  • Ära ela konfliktide keskel, see mõjub hävitavalt. Kõik konfliktid tuleb lahendada!
  • Leia osapooli siduvad ühiseid väärtusi ning lepi kokku protseduuri reeglid (näiteks: kõigil on võrdne õigus oma arvamusele ja kõik saavad sõna).
  • Kaasa lahenduse leidmisse kõik asjaga seotud osapooled algusest ehk konflikti määratlemise või defineerimise faasist peale.

Osale arutelus

  • Jaanus Kangur

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valdkonna töökuulutused