28. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas andsime teada, et see muudatus suurendab koja hinnangul töötajate motivatsiooni saada vähemalt osa palgast ümbrikupalgana. Ümbrikupalkade maksmise risk suureneb põhjusel, et edaspidi ei avalda inimese palk mingit mõju I sambale. Näiteks miinimumpalka ja kolmekordset Eesti keskmist palka teeniva inimese I sambast saadav pension on tulevikus võrdne.

Praegu on töötajatele hästi teada, et ümbrikupalgaga nõustumine vähendab nende pensionit, kuid edaspidi ei mõjuta osalise ümbrikupalga saamine I samba suurust. Kuigi tulevikus jääb kehtima pensioni sõltuvus inimese palgast läbi II samba, siis ei pruugi see olla piisav motivaator ümbrikupalgast loobumiseks. Seda põhjusel, et inimesel on võimalik osa ümbrikupalgana teenitud tulust panna III sambasse ning selle tulemusena ei pruugi pension kokkuvõttes väheneda, vaid võib hoopis suureneda. Seega kaob muudatusega ära üks põhjus, miks täna ei taha paljud töötajad ümbrikupalka saada.

Lisaks annab kavandatav muudatus avalikkusele kaks negatiivse mõjuga sõnumit. Esiteks, I sambast saad pensioni isegi siis, kui sinu palgalt on jäänud tööjõumaksud osaliselt maksmata. Kusjuures osalise ümbrikupalga saamine isegi ei vähenda I sambast saadavat pensionit. Teiseks, kuna I sammas sõltub vaid töötatud aastatest, mitte selle aja jooksul teenitud palgast, siis kutsutakse inimesi rohkem aastaid tööd tegema selle asemel, et inimesi motiveerida ennast arendama ja seeläbi oma palgataset tõstma.

Vähenev motivatsioon saada töötasu ametlikult, vähendab ka maksulaekumisi just sotsiaal- ja tulumaksu osas, mis omakorda suurendab survet eelarvele ja töötab vastupidiselt vajadusele leida kasvavateks sotsiaalkaitsekuludeks lisavahendeid. Kuna eeltoodud riskide realiseerumine on reaalne, siis on prognoositav ka eelarveliste maksutulude vähenemine. Sellisel juhul ei satu surve alla mitte ainult pensionite finantseerimine vaid ravikindlustuse ja meditsiiniteenuste osa tervikuna.

Koda tegi riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku jätta kavandatav muudatus eelnõust välja ning säilitada tänane põhimõte, mille kohaselt on I sambast saadav pension sõltuvuses inimese palgast. See aitab tagada, et inimesed on tulevikus motiveeritud ümbrikupalga saamisest loobuma.

Lisaks andis koda riigikogule teada, et koja hinnangul ei lahenda kavandatavad riikliku vanaduskindlustuse seaduse muudatused ühte tänase pensionikindlustussüsteemi peamist probleemi - kuidas tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja rahaliste vahendite piisavus süsteemis. Pensioniea viimine sõltuvusse oodatavast elueast on küll positiivne ja vähendab survet kulude kasvuks, kuid veelgi olulisem on tegeleda töötajate motiveerimisega enam teenima ja vastuhüve saamise eeldusel enam panustama. Tegeleda tuleb ka sotsiaalkindlustussüsteemi panustajate arvu vähenemise tasandamisega väiksema töövõimega inimeste suurema kaasamise läbi, ümberõppe efektiivsema pakkumise kaudu või välistööjõu piirangute lõdvendamise läbi.

Allikas: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda