Majandusarvestus vajab nii magistrikraadi kui rakenduskõrgharidusega töötajaid

rakendus

OSKA arvestusala uuringu järgi on tulevikus vaja nii magistrikraadi kui rakenduskõrgharidusega majandusarvestuse spetsialiste. Rakenduskõrghariduse lõpetajate osakaal aga kahaneb bakalaureuseõppe kasuks.

Uuringu järgi väheneb rutiinsemate raamatupidamistööde hulk ning arvestusala spetsialistidelt oodatakse üha enam võimekust tõlgendada eri andmestike põhjal organisatsioonide juhtimisotsusteks vajalikku infot. Raamatupidamise õppekohtade vähendamine kutsehariduses ning majandusarvestuse rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamine koos magistriõppe mahu säilimisega olid arvestusala uuringu olulisemad ettepanekud.

OSKA peaanalüütik Yngve Rosenbladi sõnul jagub küll magistrikraadiga lõpetajaid, kuid rakendusliku suunitlusega õppekohti jääb vähemaks. „Kuigi kõrgharidusse majandusarvestust õppima asunute arv ei ole viimastel aastatel muutunud, on vähenenud just rakenduskõrghariduse osakaal, mis ei ole tööandjate jaoks soovitatav arengusuund. Rakenduskõrgharidus on tööandjate seas hinnatud ka teistes valdkondades, kuid ometi väheneb õppijate arv oluliselt kiiremini kui bakalaureuseõppes,” selgitas Rosenblad.

Kutsehariduses on OSKA uuringust lähtuvalt vastuvõetute arvu vähendatud. Kui 2015/16 õppeaastal oli raamatupidaja eriala kutseõppes 506 vastuvõetuga suuruselt teisel kohal, siis 2017/18 õppeaastal viiendal – 305 vastuvõetuga.

OSKA arvestusala uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et suurem osa neist on kas ellu viimisel (65%) või plaanitakse ellu viia (18%). Ligi viiendik ettepanekutest olid ka sellised, mida rakendada ei plaanita.

Uuringu koostamises osalenud arvestusala eksperdid said ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelust selgunud kitsaskohtade lahendamiseks täpsustati ettepanekute sisu ja vastutajaid.

2016. aastal valminud uuringus analüüsiti, milline on arvestusala tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Valdkonna töökuulutused

LENNUTA MEID ORBIIDILE. Otsime TURUNDUSSPETSIALISTI

Porto Franco OÜ

25. juuni 2018