Teadlastel on alati hea meel, kui nende ideed kõlapinda leiavad ja moodi lähevad. Nad on veel rõõmsamad, kui nende ideed midagi muudavad – näiteks suurendavad motivatsiooni, uuenduslikkust või tulemuslikkust. Populaarsusel on ka varjukülg: mõnikord ideid moonutatakse ja seetõttu ei pruugi neist kasu saada. Midagi sarnast on hakanud toimuma ka kasvule orienteeritud ja fikseeritud mõtteviiside kasutamisel nii indiviidide hulgas kui ka organisatsioonides.
Kasvule orienteeritud mõtteviisiga inimeste arvates saab andeid pingutuse, heade strateegiate ja teiste inimeste abiga arendada. Kaldub olema nii, et sellised inimesed saavutavad rohkem kui fikseerituma mõtteviisiga inimesed (kes usuvad, et nende anded on sünniga kaasa saadud). Seda sellepärast, et nad muretsevad vähem targana väljanägemise pärast ja panevad rohkem energiat õppimisse. Kui kasvule orienteeritud mõtteviisi on omaks võtnud terve organisatsioon, tunnevad töötajad end palju võimekamana ja on rohkem pühendunud; samuti toetab organisatsioon palju koostööd ja uuenduslikkust. Seevastu esineb fikseeritud mõtteviisiga ettevõtetes töötajate seas peamiselt petmist ja reetmist, ilmselt seetõttu, et saavutada eelis talentide võidujooksus.