3 nippi, mis teevad sinust parema argumenteerija

Äripäeva Akadeemia projektijuht Liis Lehtmets
Äripäeva Akadeemia projektijuht Liis Lehtmets

Olen projektijuht ja minu töös on väga oluline, et oskaksin ennast selgelt ja argumenteeritult väljendada. Eri projektidega tegelemine tähendab väga erinevate inimestega suhtlemist, kellest osa läheb minu ideedega koheselt kaasa, teised aga vajavad veenmist ja nõuavad, et ma ennast kehtestaksin.

Oma ideede esitamisel ja toetamisel olen käinud seni üsna sarnast rada. Tundsin, et mul oleks vaja argumenteerimiseks häid nippe, ja panin end kirja Margo Loori koolitusele „Argumenteerimine juhtimises“. Ma ei ütleks, et argumenteerimine on minu jaoks probleem, kui olen saanud ennast korralikult ette valmistada. Olen selline inimene, kes tahab teada kogu taustainfot ning mõelda läbi võimalikud stsenaariumid ja argumendid. Muret tekitavad minu jaoks pigem ootamatud olukorrad, kus keegi ründab minu ideed argumendiga, mida ma ei ole osanud ettegi näha. Seda eriti siis, kui ma ei ole teemaga 100% kursis.

Usun, et väga paljud on sattunud sellisesse olukorda, kus oleks vaja midagi veenvat öelda, aga äkitselt on pea täiesti tühi, mitte ühtegi mõtet. Sellel hetkel ei tule mul pähe mitte ühtegi mõjuvat väidet oma idee toetuseks. Siis, kui koosoleku teema on juba muutunud või möödas on mõni tund, tuleb mul tagantjärele see Ahhaa!-moment ja pähe tulevad suurepärased argumendid, mis oleksid minu idee kindlasti maha müünud. Kui need mõtted tuleksid ainult õigel ajal!

Eriti keeruliseks läheb olukord siis, kui vastane on väga emotsionaalne, kergesti ärrituv ja pealetükkiv. Emotsionaalsete inimestega on pea võimatu ratsionaalsel tasemel argumenteerida. Nad lähevad keema ja sellest hetkes peale ei kuula nad ühtegi sinu sõnu, nad võtavad iga sõna rünnakuna ja asuvad n-ö kaitsesse. Minu arvates on neid ikka väga raske, kui mitte võimatu, ennast uuesti kuulama panna.

Teine äärmus on sellised pealetükkivad suhtlejad, kes segavad su jutule pidevalt vahele. Oled vaevalt saanud juttu alustada ja oma ideed selgitada, kui nad juba sind katkestavad ja nii pidevalt kogu vestluse vältel. Neil on iga sinu lause peale vastulause ja nad ei kavatsegi oodata, et sa oma jutu lõpetaksid. Hästi raske on sellises olukorras ise selget pead säilitada, sest kui keegi pidevalt vahele segab, lähevad endal ka mõtted sassi ja oluline info võib üldse ununeda.

Koos Margoga tegime koolituspäeval paarisharjutustena kõik sellised situatsioonid läbi ja uskuge, igale olukorrale on lahendus. Margol oli igaks puhuks tehnika, mis takistustest mööda aitab. Pärast koolitust seadsin endale kolm eesmärki, mida endas arendama pean, kui tahan parem argumenteerija olla.

1. Sain aru, et ka minul on tegelikult komme vahele segada, eriti kui vastaspoole jutus on midagi, millega ma ei nõustu. Pärast koolitust olen üritanud seda viga vältida ja olla parem kuulaja. Ma pakun nüüd välja oma idee alles siis, kui vastaspool on oma argumendid välja toonud ja rahulikult lahti seletanud.

2. Olukorras, kus ei ole pikalt aega vastuargumendile mõelda, soovitas Margo Loor kasutada peegeldamismeetodit ehk korrata vastaspoolele tagasi seda, mis ta just ütles, näiteks „Kas ma saan õigesti aru, et teid häirib toote kallis hind?“. Olen avastanud, et minul on peegeldamisest kasu, sest nii mõtestan ma tema öeldu paremini lahti ja sageli suudan peegeldamise käigus välja mõelda vastuargumendi. Praktiseerin seda nüüd järjepidevalt, ka eraelus.

3. Muidugi on kogu asja võtmeks eeltöö. Katsun ette kujutada, milliseid miinuseid võidakse minu idee juures näha, ja proovin juba eelnevalt neid n-ö ümber lükata. Proovin leida vead ja tuua sinna juurde kohe ka head. Näiteks kui keegi ütleb „sellel telefonil on väga väike mälu“, võiksin talle kohe vastata „sellel mudelil on tõesti väike mälu, sellest ka soodsam hind, kui tahate suurema mälumahuga telefoni, siis on see võimalik, lihtsalt natukene kõrgema hinna eest“ ehk ma nõustun negatiivsega, aga toon sinna juurde tasakaalustamiseks kohe ka midagi positiivset.

Üks mõte koolituselt, mida ma edaspidi endaga kaasas kannan on see, et ei võida mitte tugevama argument, vaid tugevam argument!

Osale arutelus

  • Liis Lehtmets, Äripäeva Akadeemia projektijuht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg – V Spaa- ja Konverentsihotellis

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Valdkonna töökuulutused

MAXIMA otsib PERSONALIDIREKTORIT

Fontes PMP OÜ

23. juuli 2018