Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui juht on õiglane, on töötajatel vähem unehäireid
Tööstress ja ebaõiglane juhtimine suurendavad unehäireid, selgub Soome Tööterviseameti uuringust. Kui juht kohtleb alluvaid õiglaselt ja ausalt, siis nad magavad paremini. Kui töötajal on tööstress ja tunne ebaõiglasest käitumisest, kannatab uni.
See kõlab loogiliselt ja nüüd on ka tõestatud tööprobleemide mõju unele. Soome Tööterviseameti uuringus osales ligi 25 000 kohaliku omavalitsuse töötajat, kes vastasid küsitlusele kolm korda 12 aasta jooksul.
Osal uuritavatest ei olnud algselt unehäireid ja tööprobleeme. Unehäired tekkisid, kui ka töös kasvas stress või tekkis kogemus ebaõiglasest juhtimisest. Tööstress kasvatas unehäireid 32-protsendilise, ebaõiglane juhtimine 15-protsendilise tõenäosusega. Teisel osal uuritavatest olid algselt unehäired ja tööprobleemid. Nende puhul selgus, et unehäired vähenesid, kui tööprobleemid vähenesid.
Uuringutulemus aitab kinnitada, et unehäireid võib vähendada töökohtades, sõnab dotsent Jaana Halonen. Võimalused selleks on õiglane kohtlemine ning tähelepanu pööramine töö nõudmistele. “Kõige olulisem on tunnistada probleemide olemasolu töökohas. Selleks on vajalik ka töötajate initsiatiiv. Nad peaksid välja ütlema, kui näiteks töökoormus on liiga suur.”
Dotsent Tea Lallukka ütleb, et olukorda aitaks parandada juhtide koolitamine, et nad oskaksid kohelda töötajaid võrdselt ja õiglaselt. Ka tööde ümberorganiseerimine võib vähendada töötajate stressi ja kasvatada töökohtades õigluse tunnet.
Ebaõigluse kogemusi uuriti paljude küsimustega. Sinna kuulusid Jaana Haloneni sõnul näiteks see, kas juht kuulab alluva arvamust olulistes küsimustes, kas juhti võib usaldada ja kas ta informeerib piisavalt aegsasti otsustest ja nende mõjudest. Haloneni kirjeldusel tuli uuringust selgelt välja see, et suhtel juhiga on seos unehäiretega. Und aga ei mõjutanud näiteks see, kas vastaja meelest töökohal tehtud otsused tehti õige info põhjal.
Tööstressi kaardistati küsides, kas töö nõudmised on väga kõrged ja kas oma töö mahtu on võimalik mõjutada.
Unehäirete kohta küsiti, kas vastajal on raskusi magama jäämisega, ärkab ta öösiti ja kas ta tunneb ennast hommikul väsinuna.
Uuringus osalenud töötajatest 20% kannatas unehäirete all. Probleem ei ole harvaesinev: hinnanguliselt on täiskasvanud elanike seas uneprobleemid isegi veel suuremal osal inimestest.
Kolm uuringut teostati aastatel 2000-2012 rahvusvahelises koostöös Turu, Helsinki, Coopenhageni ja Bergeni ülikoolidega. Osalejate keskmine vanus oli 44. Uuringu tulemused on avaldatud väljaannetes SLEEP ja International Journal of Epidemiology.
Helsinkin Sanomatest tõlkinud Tööheaolu.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Viimased uudised
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele