Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine

Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest

Lisaks põhipuhkusele on töötajatel eri olukordades õigus kasutada erinevaid puhkuseliike, mille eest peab tööandja maksma töötajatele riiklikult sätestatud puhkusetasu.

Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise taotlus tuleb tööandjal või tema volitatud isikul esitada sotsiaalkindlustusametile hiljemalt kolme kuu jooksul arvates puhkuse kasutamise kuust. Täiendavat infot taotluse esitamise kohta leiad SIIT.

Tööandjatele hüvitatakse riigieelarvest järgnevate puhkuseliikide puhkusetasu.

- Osalise või puuduva töövõimega või alaealise töötaja põhipuhkus

Osalise või puuduva töövõimega ja alaealistel töötajatel on igal aastal õigus 35 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele. Riik hüvitab tööandjale puhkusetasu sellest 7 kalendripäeva eest.

35-kalendripäevase põhipuhkuse õigus on:

- töövõimetuspensionäridel, sh töövõimetuse alusel rahvapensioni saajatel;

- osalise/puuduva töövõimega inimestel;

- alaealistel.

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Näiteks 2017. aasta eest saadavat puhkust on võimalik kasutada 2018. aasta lõpuni.

Puhkusetasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks töötaja kuue kuu keskmine kalendripäeva tasu. Puhkusetasu kuulub maksustamisele tulumaksuga. Sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makseid ega ka kogumispensioni makseid pikendatud puhkuse tasu osalt maksta ei tule.

Tööandjal on kohustus maksta töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

Hüvitatakse 35-kalendripäevasest põhipuhkusest 7 kalendripäeva puhkusetasu.

Kui töösuhte lõppedes on jäänud puhkus kasutamata, peab tööandja väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkuse vastavalt seadusele töötajale küll hüvitama, aga sellist kasutamata puhkust sotsiaalkindlustusamet tööandjale ei hüvita.

Kui töötajal on mitu tööandjat, hüvitatakse pikendatud põhipuhkus kõikidele tööandjatele. Kui töölepingu alusel on töötajatele ette nähtud täiendavaid lisapuhkepäevi, lisanduvad need pikendatud põhipuhkusele.

- Isapuhkus

Kui töötaja perre on sündimas või juba sündinud laps, on tema isal õigus kasutada 10 tööpäeva pikkust isapuhkust. Isapuhkust saab kasutada alates kahest kuust enne lapse sündi kuni lapse kahe kuu vanuseks saamiseni. Riik hüvitab tööandjale isapuhkuse tasu.

Isapuhkuse kasutamiseks peab töötaja esitama tööandjale lapse nime ja isikukoodi. Kui tulevane isa soovib isapuhkust kasutada kahe kuu jooksul enne lapse sündi, tuleb esitada lapse eeldatav sünnitähtaeg ning lapse ema nimi ja isikukood. Tööandjal on õigus küsida juurde vajalikke dokumente (näiteks ämmaemanda tõend eeldatava sünnitähtaja kohta).

Puhkust saab kasutada vaid töötaja tööpäevadel.

Puhkusetasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks töötaja viimase kuue kuu keskmine tööpäevatasu. Isapuhkuse tasu hüvitamise piiriks on kolmekordne Eesti keskmine brutopalk, mis kehtis puhkuse kasutamisele eelnenud üle-eelmises kvartalis.

Keskmise brutopalga andmeid saad vaadata statistikaameti kodulehelt.

Kui töötajal on mitu tööandjat ja ta soovib kasutada isapuhkust samal ajaperioodil mitme tööandja juures, hüvitatakse isapuhkuse eest makstud tasu kõikidele tööandjatele. Tööandjal on kohustus maksta töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

- Lapsepuhkus

Töötaja saab igal aastal kasutada lapsepuhkust, kui tal on:

- üks või kaks alla 14-aastast last - kolm tööpäeva;

- vähemalt kolm alla 14-aastast last - kuus tööpäeva;

- üks alla kolmeaastane laps - kuus tööpäeva.

Lapse 3-aastaseks või 14-aastaseks saamise kalendriaastal saab töötaja kasutada lapsepuhkust etteantud ulatuses kuni aasta lõpuni. Lapsepuhkust saab kasutada vaid jooksva kalendriaasta jooksul. Riik hüvitab tööandjale lapsepuhkuse tasu.

Kui töötaja on eestkostja või temaga on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on ka temal õigus kasutada lapsepuhkust. Kuna puhkust saavad kasutada mõlemad vanemad, siis peab töötaja andma teada, kas ja kui palju päevi on teine vanem oma tööandja juures lapsepuhkust kasutanud.

Väljamakstava lapsepuhkuse tasu on arvutatud töötasu alammäärast: 2018. aastal on töötasu alammäär 500 eurot kuus ja lapsepuhkuse päevatasu 23,62 eurot. Tööandjal on kohustus maksta töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

- Puudega lapse vanema lapsepuhkus

Kui töötaja lapsel on tuvastatud puue, on tal õigus kasutada puudega lapse vanema lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kokku 12 tööpäeva kalendriaastas. Kokkuleppel tööandjaga saab ta kasutada puhkuse päevi korraga, jooksva kalendriaasta jooksul eelmiste kuude eest. Riik hüvitab tööandjale selle eest puhkusetasu.

Kui töötaja peres kasvab mitu puudega last, saab töötaja kasutada puhkust vastavalt puudega laste arvule.

Puhkusetasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks puudega lapse vanema viimase kuue kuu keskmine tööpäevatasu. Tööandjal on kohustus maksta töötajale puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel muul ajal, kuid mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

Kui töötaja töötab mitme tööandaja juures ja ta soovib kasutada puudega lapse vanema lapsepuhkust samal ajaperioodil mitme tööandja juures, hüvitatakse puhkusetasu kõikidele tööandjale.

- Tasustatud hoolduspuhkus

Alates 1. juulist 2018 on sügava puudega täisealise isiku hooldajal või lähedasel võimalik saada kalendriaastas kuni 5 tööpäeva puhkust. Puhkust saab kasutada töötaja, kes on sügava puudega isiku täisealine lähedane (õde, vend, poolõde ja poolvend, laps, lapselaps, vanemad ja vanavanemad), abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud ametlik hooldaja. Hooldajapuhkust saab kasutada vaid jooksva kalendriaasta jooksul.

Puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja ja selle saab hiljemalt kolme kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist sotsiaalkindlustusametilt tagasi taotleda. Puhkusetasu arvestatakse lisapuhkepäevade eest alampalga määras, mis 2018. aastal on 23,62 eurot päeva kohta.

Lisapuhkepäevade kasutamiseks peab töötaja selles tööandjaga kokku leppima ja selle kohta avalduse esitama. Vajadusel on tööandjal õigus küsida hoolduspuhkuse õigust tõendavaid lisadokumente, milleks võib olla näiteks:

- kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus hooldatava kohta;

- väljavõte rahvastikuregistrist vms, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on hooldatava lähedane, eestkostja või hooldaja.

Samuti on tööandjal õigus nõuda kinnitust, et töötaja või teised selleks õigust omavad inimesed ei ole juba kasutanud ega soovi kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures. Kui töötaja või teised selleks õigust omavad isikud on juba kasutanud või soovivad kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate puhkuse päevade arv ja periood.

- Lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmise töötasu hüvitamine

Kui töötajal on alla 18 kuu vanune laps, keda ta toidab rinnaga, on tal võimalik kasutada lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks ning talle säilitatakse keskmine töötasu. Riik hüvitab selle eest makstud keskmise töötasu juhul, kui töötaja ei saa vanemahüvitist.

Lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks saab kasutada kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni iga kolme tunni järel, kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kui töötajal on kaks või enam kuni pooleteiseaastast last, peab laste toitmiseks ettenähtud lisavaheaeg olema vähemalt üks tund.

Lisavaheaegade eest makstava tasu suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks töötaja viimase kuue kalendrikuu keskmine töötasu. Kui töötaja ei ole nii pikka perioodi töötanud, arvestatakse töötatud perioodi keskmist palka või kui esimest palgapäeva pole veel olnud siis kokkulepitud töötasu.

Lisavaheajad tuleb arvestada töötaja tööaja hulka.

Allikas: sotsiaalkindlustusamet

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Valdkonna töökuulutused