Uut töökeskkonna nõuetes

Esimene tervisekontroll tuleb teha 4 kuu jooksul alates tööle asumisest
Esimene tervisekontroll tuleb teha 4 kuu jooksul alates tööle asumisest

Uuel aastal hakkavad kehtima töökeskkonna nõuete muudatused, millega ettevõtjatel tuleb edaspidi arvestada, kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis ministeeriumi töökeskkonna juht Seili Suder Äripäevas.

Järgneb väljavõte sotsiaalministeeriumi blogist:

„2019. aasta jaanuaris jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Muudatusega tahame vältida ülemäärast halduskoormust, vähendada ettevõtete aruandluskohustust ning muuta õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise eriti väikeettevõtjate jaoks lihtsamaks. Kaasajastame töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.

Olulisemad muudatused, millega tuleb jaanuaris arvestada

•Töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus toob selgemalt välja töökeskkonna ohud, mille korral peab tööandja töötajale tervisekontrolli korraldama (nt müra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga töö).

•Esimene tervisekontroll tuleb teha 4 kuu jooksul alates tööle asumisest.

•Teatud töökeskkonna ohtude (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm) esinemisel tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet. Oluline on veenduda, et ka vähene kokkupuude nimetatud ohuteguriga töökeskkonnas on töötaja terviseseisundit arvestades ohutu.

•Lihtsustub töötajate juhendamine. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

•Tööandjale lihtsustub kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust (nt torked, pindmised sisselõiked). Selliste õnnetuste korral on tööandjal õigus tööõnnetuse uurimine läbi viia lihtsamalt ning puudub vajadus koostada tööinspektsioonile vormikohane raport uurimistulemuste kohta. Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.

•Tööandja ei pea enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest.

•Lisaks antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine ja töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine. Selleks et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, ei tohi töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei ole.

•Suurenevad trahvimäärad töötervishoiu ja tööohutuse rikkumise eest. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata kuni 32 000 euro suurune trahv.

•Töötervishoiu ja –ohutuse ja esmaabiandjate koolitajatel tuleb hakata täitma täienduskoolituse läbiviimise nõudeid.

Uued piirnormid kemikaalidele

Töö muutumisega käib kaasas ka ohtude muutumine. Ohud on muutumas aina varjatumaks ja nende võimalik tervisemõju avaldub pikema aja jooksul. Erinevate tehnoloogiate ja uute kemikaalide kasutuselevõtmise tulemusena võivad töökohal esineda varjatud mõjud, mis pikas perspektiivis kahjustavad töötaja tervist.

21. augustil 2018. a jõustus Vabariigi Valitsuse määruse „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muudatus. Määrusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud ohtlike ainete piirnormid. 18 aine piirnormid muudetakse vastavalt direktiivile rangemaks ja 8 aine piirnormid kehtestatakse Eesti õiguses esimest korda. Järgnevatel aastatel lisanduvad paljud uued piirnormid ohtlikele ainetele, sealhulgas kantserogeenidele.“

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Osale arutelus

  • Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Valdkonna töökuulutused

FRUIT XPRESS otsib PERSONALIJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

25. september 2018

TAMMISTE PERSONALIBÜROO otsib VÄRBAMISPARTNERIT

Tammiste Personalibüroo OÜ

04. oktoober 2018