Autor: Äripäev • 3. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööjõupuudus on muutumas Eesti ettevõtete arengule järjest suuremaks piduriks, samal ajal on palgakasv maksuameti viimastel andmetel Eestis aasta esimesel poolel pisut aeglustunud. Äripäevaga rääkinud ettevõtjad kahtlustavad, et üha rohkem on hakatud töötajatele maksma osa palka mustalt.

Äripäev leiab, et kuigi kasvav palgasurve on surunud osa ettevõtjaid keerulisse olukorda, on ümbrikupalga maksmine maksumaksjana siiski iseenda tagant varastamine ning sellele ei ole õigustust.

Ümbrikupalk kasvab nagu lumepall

Maksuameti sel nädalal esitatud andmetel on palgakasv vaatamata tööjõupuudusele enim aeglustunud keskmisest madalama palgaga tegevusalades, näiteks haldus- ja abitegevuses ning majutuses ja toitlustuses. Selle taga võib näha nii tulumaksureformi mõju kui ka ümbrikupalkade kasvanud osakaalu. Kui maksuamet oma ametlikus kommentaaris ümbrikupalga maksmise sagenemist ei usu, siis ettevõtjad on teist meelt.

Äripäeva vahel ilmunud Logistikauudiste erilehele antud intervjuus kinnitab Eesti Autoettevõtete Liidu juht Villem Tori, et ümbrikupalk on nagu lumepall, mis on veerema hakates paisunud meeletu kiirusega. Ümbrikupalga maksmine annab ebaõiglase konkurentsieelise ning kui üks ettevõtja ümbrikupalkade kasuks otsustab, siis ei jää teistel samal alal tegutsejatel muud üle kui hakata kas samuti mustalt maksma või oma tegevus lõpetada.

Veondussektori brutopalkades ongi enam kui kümnekordsed käärid ning kui palgatabeli ülemises otsas makstakse töötajatele keskmiselt enam kui 4000 eurot, siis alumises vaevalt 400. Arvestades Eesti tööturul valitsevat kibedat puudust pädevatest töökätest, on siin lihtne ümbrikupalga maksmist kahtlustada.

Ka kaubandus-tööstuskoja kevadel tehtud küsitlusest selgub, et viimase kahe aasta jooksul on ettevõtjate hinnangul ümbrikupalga osakaal järk-järgult suurenenud.

Kui töötajate palgakasv järjest valusamalt ettevõtte kasumit hammustab ning valikuks on kas pankrot või paremate töötajate loovutamine konkurentidele, tundub lihtne esialgu kas või ajutiselt osa töötasust maksuvabalt maksta. Kuid isegi kui töötajad sellega nõus on, ei ole selline lahendus kuidagi jätkusuutlik.

Ei maksude suurus, maksusüsteemi keerukus, teised-teevad-ka-argument ega ükski muu väide õigusta maksudest kõrvale hiilimist.

Pole maksumaksjaid, pole ka riiki

Me kõik kasutame teenuseid, mida maksurahaga kinni makstakse ning me keegi ei taha, et tänaval võtaksid politseinike puudusel võimu kuritegelikud kambad, et mõistliku aja jooksul arstiabi saamiseks peaks pistist maksma või et lapsele hea hariduse andmiseks oleks ainus võimalus ta erakooli panna.

Kui maksusüsteem tundub ebaõiglane või arengut pärssiv, kui maksude eest pakutavad teenused ei ole soovitud tasemel või maksuraha tundub kuluvat valedeks asjadeks, siis tuleb seda kõva häälega välja öelda ja valimistel parem valik teha. Aga jättes maksud maksmata, varastame me iseenda taskust. Kui riigi tagant varastamine muutub auasjaks, ei ole sel riigil enam pikka pidu – seda on meile veenvalt tõestanud meie endi lähiajalugu.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.