Autor: Kristel Härma • 18. september 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veljo Ipits: probleem tööjõuga on suurem, kui poliitikud julgevad valijatele öelda

Tööandjate Keskliidu nõukogusse kuuluv Salvesti juht Veljo Ipitsa sõnul näitavad tööjõuprobleemi puhul arvud, et tulevik on mustem, kui poliitikud tunnistavad, kirjutas Kristel Härma eile Äripäevas.

„Esimene asi, mida valitsus tööjõupuudusega teha võiks, oleks reaalsusele silma vaadata,“ tõdes Veljo Ipits. Ipits märkis, et arvud näitavad, et meie demograafiline olukord toob meile tulevikus märksa suurema probleemi, kui poliitikud julgevad endale tunnistada ja oma valijatele välja öelda.

Salvesti juhi Veljo Ipitsa sõnul ei ole automatiseerimine ilma inimesteta lahendus.
Foto: Andras Kralla

Peamiselt on tööjõuprobleemid Ipitsa sõnutsi sundinud Salvestit palgaralliga kaasa minema. Kas aga töö efektiivsus samas tempos kasvab, julgeb ta kahelda. Kasumlikkuse kõrval mõjutab see tema hinnangul rohkem ettevõtte arenguvõimet. „Kasumlikkus sõltub paljudest asjadest, aga kui sa tahaksid järjest areneda ning oma müügimahtu ja eksporti suurendada, peab selleks olema ka inimesi. Kui see on küsimärgiga, siis püüad leida uusi ja tootlikumaid seadmeid, aga see ei ole alati ainuke lahendus, sest lõppkokkuvõttes teevad ka seadmetega tööd inimesed.“ Ipits ütles, et neil on ambitsioonikad plaanid ning seetõttu plaanivad nad kindlasti lähiajal inimesi juurde palgata.

Tema kinnitusel vaatavad nad Salvestis tulevikku ikkagi positiivse pilguga. „Me näeme, et meil on arenguruumi, me võiksime areneda, olla Eesti ekspordi ühed edendajad. Kui riik on meile piisavalt hea ja tubli partner, üritame me samaga vastata.“

Ipitsa sõnul on Salvestil Tartu linnas asudes väike eelis ning nad on suutnud tööjõuprobleemid enamasti lahendada. Ta ütles, et nad saavutanud selle, et ettevõttel on hea maine ning ollakse stabiilne tööandja, mille tulemusena on ka tööjõud olnud püsiv. „Ega siit keegi niisama lihtsalt ära ei lähe.“

Siiski on Ipitsa sõnul raske leida inimesi tehnilistele ametikohtadele ja hooajalistele töödele. „Kui me räägime automatiseerimisest, on meie seadmepark muutunud ikkagi selliseks, et ega seal päris lihttööline enam ammu hakkama ei saa. Arvutiprogramm juhib protsesse ja sellega tuleb hakkama saada,“ rääkis ta. Ipits lisas, et seni on nad siiski vajalikud inimesed leidnud.

Ta tõdes, et hooajati on töölisi üha raskem leida. Tema sõnul teatud kontingent tööturul liigub, kuid see on selline, keda keegi tööle ei taha. „Kas ta homme tööle tuleb, seda sa ei tea.“ Ipits märkis, et nad on proovinud saada hooajalistele lihttöödele ka nooremaid inimesi, kuid nemad ei ole harjunud intensiivset tööd tegema.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456