5. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hoolimata sellest, et on olemas palju väljaandeid, mis on pühendatud negatiivsete emotsioonide juhtimisele ja sotsiaalsete oskuste õpetamisele, ei muutu inimesed millegipärast lahkemaks, pigem vastupidi.

Lembit Õunapuu ja Daily Kaldma kirjutavad artiklis „Eneseteadvus kui sotsiaalsete oskuste kujundamise vundament”, et kui jälgida antisotsiaalse käitumise üha sagenevaid ilminguid praeguses ühiskonnas, võib teha kaks ilmselget järeldust: sotsiaalsete oskuste õpetamine pole viimase saja aasta jooksul vilja kandnud või on kasvatamine ja sotsiaalsete oskuste õpetamine kollektiivne hallutsinatsioon.

Sellise olukorra põhjus peitub mõtlemise paradigmas: oskamatuses näha olukorra tõelist olemust, seda, mis toimub inimeses endas, oskamatuses arutleda, pidades endaga sisemist dialoogi. Olukordades, kus ärritutakse, kasutatakse tihtipeale üht ja sama suhtlemismudelit: mina olen hea, teised on halvad. Teisiti öeldes ollakse enda vastu oskuslik advokaat ja teiste vastu vankumatu prokurör. Agressiivset käitumist õigustatakse tihti enesekaitse või ellujäämisinstinktiga, mis on omane loomariigile. Inimene on võimeline arenema, õppima käitumises instinktide ülekaalu vähendama, asendades neid inimlikuma suhtlemismudeliga.

Igaüks on oma emotsioonide valitseja

Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ja vihavalitsemise koolitaja Sergei Drõgin astub üles ka 7. novembril Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses toimuval Koolituskonverentsil enesejuhtimise ja arengu töötoas.

Vaata üle, millest juttu tuleb, ja registreeri end soodushinnaga enne 2. novembrit!

Arusaamatus oma sisemisest protsessist on tingitud oskamatusest ja kogemuste puudumisest neid vaadelda ja ohjeldada. Esimene asi, millele tuleb konfliktiolukorras tähelepanu pöörata ja millega tööd teha, on negatiivsed emotsioonid. Harjumuspärase mõtlemise paradigmat tuleb sellistes situatsioonides muuta ning jõuda teadmiseni, et iga inimene on oma emotsioonide valitseja ja rohkemgi veel, nende autor. Oma emotsiooni teadvustades on võimalik seda kontrollida, muidu hakkab teadvustamata emotsioon inimest juhtima. Tuleb mõista, et mitte keegi teine, vaid igaüks ise valib oma mõtete, emotsioonide ja tegude arengusuuna. Sellest arusaamine ongi ärrituse ja viha taltsutamise alus.

Püüdlus omandada rahulikku ja asjalikku suhtlemis- või käitumismeetodit on arusaadav ja õigustatud. Siin varitseb oht, et võime olla liiga haaratud sellistest tehnilistest asjaoludest nagu meetod, skeem jne, ning unustada, et inimene pole ainult füüsiline, vaid ka vaimne olevus.

Robert Bolton kirjutab raamatus „Igapäevaoskused” nii: „Suhtlemistehnikatest on kasu ainult sel määral, kuivõrd nad hõlbustavad kõige olulisemate inimomaduste väljendamist. Inimene, kes on suhtlemisoskused meisterlikult ära õppinud, ent kelle ehedus, armastus ja empaatia on puudulikud, võib leida, et tema oskused on kohatud või isegi kahjulikud.”

Eri meetodeid on tarvis kui tööriistu, aga palju olulisem on see, kelle käes need meetodid on. Ainult tehniline lähenemine suhtlemises ilma inimarmastuseta võib muutuda labaseks manipuleerimiseks, mida võib omakorda defineerida kui agressiivset käitumist teise inimese vastu.

Erle Nõmm ja Reet Valgmaa kirjutavad raamatus „Grupiprotsessid ja nende juhtimine”, et koostöö organiseerimine algab eneseregulatsioonist, aga traditsiooniliselt räägitakse selle asemel metoodikast. Ometi võib meetodi kandja meetodi rakendumist mitte ainult takistada, vaid selle isegi blokeerida.

Muudatuste loogilised tasandid

Käitumise algallika ja aluse mõistmiseks võib toetuda ameerika neurolingvisti Robert Diltsi mudelile. Muudatuste loogiliste tasandite mudel kirjeldab elava süsteemi struktuuri. Mudel kehtib nii ühiskonna, organisatsiooni kui ka üksikisiku tasandil. Need tasandid süsteemis (püramiidis) on nagu riiulid, millest koosneb inimese sisemaailm.

Püramiidi iga tasand on seotud teistega ja need mõjutavad üksteist eri tugevusega. Muutused ülemistel tasanditel kutsuvad paratamatult esile muutusi alumistel, aga muutused alumistel tasanditel ei pruugi tuua muutusi ülemistele. Igal tasandil on kindel informatsioon. See, mida mõeldakse kõrgematel tasanditel, määrab mõtlemise ja käitumise madalamatel tasanditel. Albert Einstein ütles, et ühtegi probleemi ei saa lahendada sellel tasandil, kus ta tekkis. Sama põhimõte töötab ka selles mudelis. Selleks et midagi muuta, on hädavajalik töötada kaks astet kõrgemal tasandil sellest tasandist, mida soovitakse mõjutada. Kui probleem ilmneb käitumise tasandil, tuleb lahendust otsida vähemalt hoiakute ja väärtuste tasandilt, mitte aga võimete ja oskuste tasandilt, nagu tihti suhtlemisoskuste koolitustel pakutakse.

Kuidas määrata oma väärtusi?

See küsimus paneb inimesi kõvasti mõtlema ja nad ei pruugi vastust üldse leida, kuid väärtuste kindlakstegemine polegi nii raske. Endaga ausaks jäädes tuleb lõpetada lause „Ma teen seda sellepärast, et …ˮ ja see, mis lause lõpetab, ongi väärtus. Sellel hetkel tuleb olla väga tähelepanelik oma tõelise väärtuse väljaselgitamisel. Inimene võib mõelda, et tema väärtus on perekond, ja arvab seepärast, et kõik peavad tegema nii, nagu tema otsustab. Ei ole raske mõista, et sellisel juhul on inimese tõeline väärtus tema enda arvamus, mitte perekond. Kui inimene näiteks väidab, et tema väärtus on ausus, võib selle taga olla soov hoida kõike oma kontrolli all. Ka selles näites tuleb esiplaanile inimese ego, aga mitte ekslikult määratud väärtus. Tihti ei osata oma tõelisi isiklikke soove kindlaks teha ning õigustatakse neid suuremate ideede ja arusaamadega. Tuleb meeles pidada, et ühiskonnas peaks teine inimene asuma kõrgemal kui kellegi idee.

Roberti Diltsi loogiliste tasandite järgi põhinevad väärtused elu eesmärkidel ja elu mõtte nägemusel, mida paljud ei suuda aga enda jaoks nimetada.

Inimese käitumist määravad olulised hetked tema elus, näiteks:

* oskamatus näha oma tõelisi väärtusi;

* elu eesmärgi mittemõistmine.

Kahjuks püütakse puudulikule suhtlemisoskusele leida põhjusi ja lahendust üksnes tehniliselt, toetudes meetoditele ja skeemidele. Albert Einstein on öelnud, et inimeste põhiline probleem tundub olevat selles, et arendatakse meetodeid, aga ekseldakse eesmärkides. Võib-olla jäävad tihtipeale just seetõttu suhtlemisoskuste ja viha ohjeldamise koolitused parimal juhul tulemuseta. Kui teil on suur soov õppida taltsutama oma negatiivseid emotsioone ja õppida heatahtlikult suhtlema teiste inimestega, tuleb seda siduda oma väärtuste ja elu mõttega. Julgen väita, et ainult sellisel juhul võib saavutada positiivseid tulemusi.