Autor: Jaanus Vogelberg • 8. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööjõuturg hakkab piirama majanduskasvu

Foto: Andras Kralla

Juba kolm aastat välis- ja sisenõudluse toel hästi kasvanud Eesti majandus aeglustub, kuid on siiski heas tasakaalus, leiab Swedbank.

Möödunud aastal aitas majanduskasvu kiirenemisele kaasa ka hõivatute arvu kiire tõus. Tööhõive panus majanduskasvu aga panga hinnangul lähiaastatel väheneb. Samuti prognoosib pank välisnõudluse nõrgenemist. "Meie prognoosi järgi kasvab majandus sel aastal 3,5%, järgmisel 3,2% ning 2020. aastal 2,7%," seisab analüüsis.

Välisnõudlus panga hinnangul nõrgeneb. "Sel aastal on Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused veel jätkuvalt tugevad olnud, mis on ka meie ekspordikasvu hoidnud. Samas ei ole see kasv laiapõhjaline. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal välisnõudlus nõrgeneb ning see võib hakata tasapisi piirama meie ekspordikasvu," märgib Swedbank.

Investeeringud peaksid aga järgmisel aastal suurenema. "Ettevõtete investeeringud sel aastal küll vähenevad, kuid selle põhjuseks on paljuski baasefekt – möödunud aasta esimesel poolel kasvasid investeeringud erakordselt kiiresti mitmes tegevusalas (näiteks puidutööstuses ja transpordisektoris)," leiab analüüs.

Lähiaastatel püsivad aga panga ennustuse kohaselt laenuintressid madalad ning need on investeeringutele toeks. "Positiivne on see, et ettevõtete investeeringute struktuur on suunatud üha rohkem efektiivsuse tõstmisele. Kuigi valitsussektori investeeringute kasv peaks sel ja järgmisel paaril aastal aeglustuma, püsib nende maht SKP suhtes stabiilselt kõrge ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti," seisab analüüsis.

Hinnatõus pehmeneb

Hinnakasv panga hinnangul aeglustub. "Käesoleva aasta alguses jõustunud üksikisiku uus tulumaksuarvestus, mis on tõstnud suurema osa palgasaajate ostujõudu, on seni eratarbimisele tagasihoidliku mõjuga olnud. Selle põhjuseks on ilmselt nii suurem säästmine, kui ka tarbijahindade kiire kasv. Hinnatõus küündib sel aastal üle 3 protsendi, mis on umbes samapalju kui eelmisel aastal. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit ja transport. Lisaks on inflatsiooni kiirendanud alkoholi ja tubaka kallinemine. Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon 2,8 protsendini, kuna energia hinnatõus peatub ja alkoholi aktsiisitõus jäetakse suure tõenäosusega ära," kirjutab Swedbank.

Pingeline tööjõuturg hakkab aga üha rohkem majanduskasvu piirama. Vaba ja sobiva kvalifikatsiooniga töötajate leidmine koduturul on muutunud üha raskemaks. Tööhõivemäär on Eestis tõusnud kõigi aegade kõrgeimaks ja tööpuudus on väga madal. "Meie prognoosi järgi on töötusemäär sel aastal 5,5% ning püsib 5% lähedal ka kahel järgneva aastal. Mitteaktiivsete inimeste osakaal on Eestis EL üks madalamaid. Pingeline olukord tööjõuturul hoiab palgakasvu küll kiirena, suurendab sellega tööjõukulusid ja piirab ettevõtete kasumlikkust, kuid sunnib ettevõtteid ka oma tootmist efektiivsemaks muutma," leiab pank.

Maailmamajanduse väljavaade on hea, kuid ohumärke on palju

Suuremad majandused näitavad Swedbanki hinnangul küll head kasvu, kuid poliitilised sündmused sisendavad kahtlust, kas see on ikka jätkusuutlik. Kuigi ohumärke on palju, on majanduse väljavaade veel üsna hea.

Ameerika Ühendriikide majanduskasvu toetavad maksukärped. Kaubanduspinged Hiinaga on USA eksporti mõnevõrra nõrgendanud, kuid tariifidel on olnud piiratud mõju inflatsioonile ja tarbimisele. Föderaalreserv jätkab sel ja järgmisel aastal intressimäärade kiiret kergitamist.

Euroala majanduse kasv aeglustub, samas on majandus oma tipust veel kaugel ja seega on kasvu oodata veel mitmel järgmisel aastal, kui poliitilised riskid ei kasva üle uueks kriisiks. Euroopa Keskpank peaks sel aastal oma varaostuprogrammi lõpetama ning esimene ettevaatlik baasintressimäära tõstmine peaks toimuma alles järgmise aasta lõpus.

Tugev dollar, kõrge naftahind ja Hiinale kehtestatud impordi tollitariifid kujutavad aga tõsist ohtu tärkavatele turgudele ning võivad nende majanduskasvu väljavaadet oluliselt halvendada.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456