11. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis on supervisioon ja millal seda kasutada?

Kuidas olla vaimselt terve ja elutark ning oma tööst rõõmu ja arengutarkust ammutada?
Taimi Elenurm
Foto: Raul Mee, fotograaf

Mida teha, kui töö on ühtaegu innustav, kuid samas ka kurnav: sa inspireerid ja innustad, lood tingimusi, et su kolleegid ja sa ise ühes nendega areneksid ja muutuksid, kuid väsid siiski rohkem kui vaja; sa arvad, et su tööl on küll väärtus, kuid seda väärtust on keeruline ära tunda või mõõta; su töö kingib arenemistahet ja toimetulekutarkust, kuid koged sellele vaatamata ärevust, jõuetust või eemaletõmbumist? Kuidas toime tulla kui kolleegid kuidagi enam omavahel läbi ei saa ning klatš ja ärapanemise-tahtmine kasvad? Need on mõned küsimused, millele otsitakse vastuseid supervisioonis.

Supervisioon loob võimaluse oma tööpraktikat ja töösuhteid turvalises, toetavas ja arendavas õhkkonnas ning asjatundliku kuulaja-küsija toel lahti rääkida ja ümbermõtestada, oma töös aset leidnud olukordi ja neis saadud kogemusi konstruktiivses õhkkonnas analüüsida ja edasi arendada ning selle tulemusel oma käitumisrepertuaari laiendada, harjutada ja õppida tehnikaid, mis toetavad usku endasse, sitkust ja vastupidavust ning lootusrikkust oluliste ja kriitiliste töösituatsioonide lahendamise.

Rühmasupervisioon annab võimaluse keerulised olukorrad üheskoos ja kindlaid tehnikaid või reegleid kasutades nii läbi arutada, et neile mitu lahendust leitakse, see loob võimaluse üksteist seejuures võimestada ja jõustada. Supervisioon ergutab töösuhetest õppimist, nende muutmist ja arendamist ning kohandamist endaga. Selle juures on olulise kaaluga nii varasemad kogemused kui ka edasised sihid.

Superviisor toetab töötajat töökeskkonnas tajutud probleemide korral, ergutades lahenduskeskseid hoiakuid ning personaalse/individuaalse haavatavuse vähendamist, töökoormuse ja töö nõuete isikupäraseks kohandamist, töö- ja eraelu tasakaalustamist ning eelnevaga seonduvate isiklike probleemide lahendamist. Supervisoon töökurnatuse korral hõlmab kolme suuremat teemade gruppi: individuaalset stressitaluvust, töö kohandamist ning töö ja töökeskkonna muutusi.

Individuaalsed meetodid sisaldavad näiteks lõõgastuse ja meelerahu (ingl k mindfulness) tehnikaid, töö ja elustiili alast nõustamist, kognitiiv-käitumuslikke tehnikaid: uskumuste muutmist, kehtestamise, enesejuhtimise harjutusi, positiivset ümbersõnastamist, konfliktide lahendamise oskusi, sõnumite kolmeosalist edastamist, emotsioonide juhtimist ning isikupäraste toimetulekutehnikate selgitamist ja harjutamist.

Töö kohandamise (ingl k job crafting) teemade arutelu käigus räägitakse läbi tegevused ja käitumine, mis võimaldavad suurendada positiivseid töökogemusi ning vähendada negatiivseid hoiakuid ja tõlgendusi töö suhtes. Tegeldakse positiivse töösuhtluse arendamise ja emotsioonide juhtimise alaste pädevustega. Sihiks on suurendada inimesest endast sõltuvat tegutsemist oma töö ja töösse suhtumise muutmiseks. Ergutatakse otsinguaktiivsust, loovust, paindlikkust ja sitkust, võimestatakse tegutsemist, mis suurendab isikust endast lähtuvaid võimalusi ja vähendab subjektiivset haavatavust probleemsetes olukordes.

Töökeskkonna muudatused loovad soodsa tausta taastumiseks ja pakuvad parandavaid õppimiskogemusi nii, et see tõstab töötaja vastupanuvõimet tööstressile.

Süsteemselt ning koos organisatsiooni volitatud esindajatega analüüsitakse töökeskkonna tingimuste toimet ning töö kohandamise ja töökeskkonna muutmise võimalusi.

Individuaalseteks töökurnatuse puhvriteks, mida võimendatakse, on eneseusaldamine ja enesetõhusus, otsinguaktiivsus ja optimism, meelekindlus ja vastupidavus ning hoolimine. Arendatakse nn psühholoogilist kapitali ja positiivset organisatsioonikäitumist.

Erinevalt kliinilisest psühholoogist, kes tegeleb peamiselt stressi tagajärgede ja komplikatsioonide ehk meeleolu- ja isiksusehäiretega, orineteerub superviisor töötaja eneseaengu võimestamisele, et tõsta tema vastupanuvõimet tööstressile, arendada töös ja elus toimetulekule orienteeritud hoiakuid ning lahenduskeskset töösse suhtumist. Lisaks tegeldakse supervisioonis ka töökeskkonna muutmise võimalustega. Kliinilise psühholoogi ja superviisori töömeetodite erinevust võib võrrelda psühhoterapeudi ja pereterapeudi töö erinevustega: kui psühhoterapeut ja kliiniline psühholoog tegelevad kliendi häiritud mõtlemise või käitumisega, siis pereterapeut ning superviisor seavad sihiks ka kliendi elu- ja töökeskkonna muutused.

Tiimisupervisioon on meetod, mis pakub tehnikaid ja võimalusi tervislikuma ja positiivsema sisekliima arendamiseks ja hoidmiseks meeskonnas. Tiimi ehk rühmasupervisoonide käigus arutakse läbi tööülesanded ja rollid ning nende piirid koostöös, jõutakse ühisele arusaamisele igaühe tööst, rollidest ja meeskonnatööst, räägitakse läbi ja lepitakse kokku head omavahelise suhtluse ja juhtimise tavad.

Organisatsioonisupervisoonis arutakse töös meeskondades ja töörühmade vahel ning töötajate väärtuskäitumise ja organisatsiooni väärtuspakkumise tasakaalustamist. Koostöös juhtkonnaga leitakse võimalused ja variandid, kuidas kohandada töö inimese füüsiliste, vaimsete ja sotsiaalsete eripäradega, taastada töö- ja eraelu tasakaalu, rakendada muutuva töö ja töökeskkonna tavasid nagu paindlik tööaeg, töö jaotamine mitme vahel, osalise tööaeg, kaugtöö jms. Sihiks seatakse töötajate iseseisvus ja vastustus vaimset ja kehalist tervist hoidva ja edendava töökorralduse eest, sh enesekontrolli, vastupidavuse, usalduse ja hoolimise ning vastastikuse toetuse arendamine meeskonnas ja kogukonnas.

Supervisioon sobib isikutele, kes on valmis avatult arutama oma töiseid tegemisi – nii eduelamusi kui ka läbikukkumisi –, jagama nendega seotud mõtteid ja tundeid, probleeme ja piiranguid. Supervisioon pakub põnevust neile, keda köidavad ootamatud mõttevälgatused ja tavaliselt teiste eest varju jääv sisekõne iseendaga, varjatud suhted inimrühmades ning kahtluste ja kõhklustega palistatud teekond lahendusteni. Supervisioonis on inimene vahel hingeliselt üsna avali ja haavatav, samas loob superviisor selleks turvalise ja toetava, konfidentsiaalsust võimaldava keskkonna. Supervisioon eeldab tahtmist jagada ja toetada.

Supervisioone viivad läbi vastava vähemalt kaheaastase täiendhariduse saanud spetsialistid.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456