Tööturul jääb silma aktiivne ja algatusvõimeline noor

Businesspeople Selecting The Candidate Portrait Photo
Businesspeople Selecting The Candidate Portrait Photo

Kuidas leida endale noori talendikaid töötajaid ja millised on tänaste noorte ootused tööandjale? Kogemusi jagavad Elisa värbamistiimist Sigrid Savest, Sigrid Mõisavald, Maarja Nilk ja personalijuht Kaija Teemägi.

Ligi 1000 töötajaga ettevõttena tegelete päevast päeva uute inimeste leidmisega – intervjueerite tulevasi juhte, klienditeenindajaid, arendajaid jne. Kui keskenduda noortele, siis kuidas on värbamisprotsess näiteks viie aastaga muutunud?

Kaija Teemägi: Näeme, et noorte ettevalmistus enne intervjuud on muutunud oluliselt põhjalikumaks. Internetiajastu tungib peale ja infot on palju rohkem kätte saada, ollakse kursis tööandja käekäiguga. Teiseks loeb noortele aina rohkem tähendusrikas töö, millega nende kõnetamisel peab arvestama.

Sigrid Mõisavald: Kui vaadata tagasi, siis näen, et ametikohale kandideerivate inimeste hulk on vähenenud. Aga need, kes oma soovi esitavad, on rohkem huvitatud ja ettevalmistunud. Teine asi, mida võib täheldada, on see, et rohkem tuleb ise häid töötajaid otsida. Talente on raske leida, kuna rahulolevad on juba kindlas ettevõttes palgal.

Sigrid Savest: Oleme jõudnud ajajärku, kus tööturule sisenevad nn millenniumilapsed, praegused 18-19-aastased. Töövestlused nendega on hoopis teistsugused kui varem, nii suhtlusviisi kui ka ootuste poolest. Neile on oluline, et nad saavad tulla ettevõttesse teadmisi omandama, ja enamikul on ka selge siht edasi liikumiseks, ka asutuses sees. Huvitav tendents on, et näiteks IT-erialade üliõpilased kandideerivad klienditeeninduse ametikohtadele – nad tahavad arendada oma suhtlemisoskust.

Millised on tänaste noorte ootused tööandjale?

Maarja Nilk: Näiteks eristab noori vanemast sihtrühmast see, et nende jaoks on koolituste ja arengu kõrval tihti olulisemgi kuuluvustunne ja tiimitöö. Nad tahavad olla osa tööperest. Samuti hinnatakse pehmeid väärtusi ja seda, et töökeskkond oleks lahe. Lisaks oodatakse tööandjalt paindlikkust ja kaugtöövõimalusi. See motiveerib.

Sigrid Savest: Noore jaoks on oluline, et töö oleks põnev ja lõbus.

Sigrid Mõisavald: Samas ei ole nad sellepärast vähem produktiivsemad, see on hästi oluline!

Kui teadlikud on noored ettevõttesse kandideerides selle väärtustest, tegevusest?

Sigrid Mõisavald: Noored on aina teadlikumad ja on enne kodutöö ära teinud. Eks siin mängib rolli ka järjepidev tööandja kuvandi kinnistamine, oma töökultuurist rääkimine ja kogemuste jagamine. Seda märgatakse ja tuuakse ka vestlusel välja.

Kaija Teemägi: Pigem peab n-ö müüma kandidaatidele ametikohti. Selgitama, milline on konkreetse töö sisu ja võimalused.

Maarja Nilk: „Müüme” ehk tutvustame erinevate ametikohtade iseloomu ka enda ettevõttes sees, et meie töötajad kannaksid seda edasi oma tutvusringkonnas.

Milliseid uuenduslikke viise värbamiseks või selle toetamiseks olete kasutusele võtnud?

Kaija Teemägi: Videointervjuu on üks uuendusi, mida oleme viimastel aastatel kasutanud. Vestleme kandidaatidega näiteks Skype’i teel. Teine võimalus on kasutada VideoCV platvormi, kus inimene saab oma elulookirjelduse ette salvestada ja seejärel kandideerimiseks üles laadida. Noored on selle hästi vastu võtnud.

Maarja Nilk: See lahendus annab võimaluse hoida kokku aega ja iga kord ei pea inimene kohale tulema.

Sigrid Mõisavald: Samas peab silmas pidama, et videointervjuu kõigi ametikohtade puhul ei tööta, mõne puhul toimib paremini. Näiteks klienditeenindaja värbamiseks on see hea meetod, aga arendajate puhul ei ole see parim lahendus. Tasub mõelda sellele, kas hea eneseväljendus ja suhtlemisoskus on sellel ametikohal määrava tähtsusega.

Maarja Nilk: Tooksin välja, et sotsiaalmeediata ei saa ka personaliotsingutes. Aga selle kanali ja võimaluste kasutamine peab olema läbimõeldud ja järjepidev. Meil on Instagramis konto @eluelisas, kus näitame oma tööelu ja tegemisi. Videod, boomerang’id ja muu visuaalne sisu on see, mis töötab.

Kaija Teemägi: Noori köidab emotsioon, seega peab ka sisu sellele vastav – kaasatõmbav.

Kui kohe tööle kandideerida ei taha või ei julge, siis miks võiks noored end praktikal täiendada?

Kaija Teemägi: Praktika on oluline selleks, et näha, kuidas toimib päris elu. Saab proovida reaalseid tööülesandeid. Õppeasutused on meil paratamatult pigem teoreetilised. Ei tohiks ka jääda raamidesse kinni ja otsida vaid enda erialaga seotud praktikat. Käige näiteks töövarjuks ja vaadake, kuidas erinevad organisatsioonid töötavad.

Sigrid Mõisavald: Praktika annab just selle esimese töökogemuse, mida paljud tööandjad otsivad ning mille puhul noored küsivad: „Aga kust ma peaks selle töökogemuse saama, kui mulle võimalust ei anta?” Olen näinud palju tähelende, mis saavad alguse just praktikast.

Seega, julgustate noori ise nii praktikale kui ka tööle kandideerimisel olema aktiivsed ja endast teada andma?

Maarja Nilk: Kindlasti! Peabki ise kandideerima ja ühendust võtma!

Kaija Teemägi: Jah, näiteks enda personaliosakonda võtsime praktikale inimese, kes ise huvi näitas ja aktiivne oli. Me ei korraldanud selleks eraldi konkurssi.

Sigrid Savest: Lisan, et ei tohiks ka karta alustada esmatasandilt. Kui oled näiteks töötanud klienditeenindajana, siis õpid kiiresti ja põhjalikult tundma ettevõtte tooteid ja teenuseid. See annab suure eelise väljastpoolt maja kandideerijate ees.

Ja lõpetuseks, milliseid muutusi te tulevikus noorte värbamisel näete?

Sigrid Savest: Kui täna leiab noori veel töövahendusportaalist ja inimesed kandideerivad ise, siis see trend muutub järjest enam ja üha rohkem oluliseks muutuvad teised kanalid. Ka traditsiooniline CV mängib vähem rolli. Juba praegu näeme, et noorte elulookirjeldused erinevad vanemaealiste kandideerijate omadest. Seda nii vormilt, kujunduselt kui ka sisu poolest.

Sigrid Mõisavald: Jah, noored võtavad ise ühendust näiteks LinkedIni või Facebooki kaudu. Kirjutatakse oma kogemusest ja uuritakse töövõimaluste kohta.

Kaija Teemägi: Näeme, et tööturg muutub aina enam kontaktivahenduseks. Liigutakse rohkem ega töötata pikalt ühes kohas. Selles ei ole midagi halba. Minu hinnangul ei tohi noori kinni hoida, neile peab andma võimaluse kogemusi omandada. Tööandjad peavad paindlikumaks muutuma – kui näiteks noor läheb välismaale, siis ei tähenda see kohe seda, et ta peaks tööst loobuma, kui ta tööülesanded tegelikult lubaks distantsilt töötada.

Osale arutelus

  • Sandra Sultsing

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Personaliuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

Peopaik

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Valdkonna töökuulutused