Autor: Tööelu.ee • 20. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vähenenud töövõime ei ole töötamisel takistuseks – sobiva töö leidmiseks tuleb esmalt põhjalikult läbi mõelda, missugust tööd inimene teha soovib ja saab. Kindlasti tuleb selgeks mõelda, milline on sobiv tööaeg ja missuguse intensiivsusega võiks olla tulevane töö, aga ka milliseid abivahendeid võib vaja minna jmt.

Mõni inimene oskab eelloetletud aspekte ise hästi analüüsida, enamasti on see siiski erand ja sel juhul on palju abi karjäärinõustajast.

„Karjäärinõustaja oskab lahti rääkida tööturu arengusuunad, tööandjate ootused ja muu olulise info. Koos saab läbi arutada inimese oskused ja ootused tööle,” tutvustas Eesti Töötukassa karjääriteenuste peaspetsialist Marja Saarma.

„Tööl käimine nõuab ikkagi teatavat pingutust ja inimesel on oluline enda jaoks läbi mõelda, kui suureks pingutuseks ta valmis on,” sõnas Saarma. Kindlasti tasub ka mõelda sellele, kes kuuluvad inimese toetusvõrgustikku ja saavad vajadusel teda abistada.

Suurem eesmärk jaga osadeks

Pärast eesmärgi püstitamist – leida sobiv töö – tuleb paika panna ajagraafik. Millest ja millal alustada, mis ajaks esimeste tulemusteni jõutakse, millised on järgmised sammud jmt. „Tegevuskava loomine jagab suurema eesmärgi osadeks, nii ei tundu see enam kauge ja ebamäärane. Väikeste sammudega on lihtsam lõpptulemuseni jõuda,” soovitas Saarma.

Karjäärinõustajana on Saarma vestelnud mitme kliendiga, kes terviseprobleemide tõttu ei saanud enam samal töökohal jätkata. „Sageli vajavad need inimesed tuge, et oma mõtetes selgusele jõuda, oskustest ülevaade saada ning soovid ja võimalused läbi mõelda,” sõnas karjääriteenuste peaspetsialist.

Saarma jagab kogemust kliendiga, kes oli pikalt haiguslehel. Kuigi tema tore tööandja ootas teda tagasi, tundis inimene ise, et tervis ei luba enam vanal kohal jätkata. Haiguse ajal mõtles ta enda jaoks läbi erinevad tulevikuvariandid ja soovide elluviimiseks astus ka praktilisi samme. Ta uuris eri ameteid ja tööturgu ning ühtlasi käis uut sobivat ametit proovimas. Et saada kinnitust oma mõtetele, pöördus ta karjäärinõustaja poole. Üheskoos arutati olukorda ja võimalikke lahendusi, mis klienti uuel valitud teel toetaksid. Sel korral leidis inimene endale iseseisvalt uue suuna, kuid töötukassalt vajas ta uue ameti õppimiseks koolituste tuge. Kõik inimesed ei oska alati nii hästi enda võimalusi läbi mõelda, sel juhul ongi abiks karjäärinõustaja.

Töötukassa aitab

Töötukassast leiab vähenenud töövõimega inimene eri teenuseid, nt toetust tööruumide ja -vahendite kohandamisel, vajadusel pakutakse vajalikke abivahendeid või tugiisiku abi. Nõustamisteenust pakutakse ka tööandjatele.

Juhtumikorraldaja nõustab vähenenud töövõimega inimesi tööotsinguil. Ta selgitab välja, mis takistab või soodustab töö leidmist ja aitab püstitada jõukohaseid eesmärke. Juhtumikorraldaja pakub tuge töövestlusel kuulmis- või kõnepuude, aga ka muude suhtlemisprobleemide korral.

Kogemusnõustamisel saab vähenenud töövõimega inimene oma probleemide lahendamiseks nõu ja tuge teiselt sarnase puude või tervisehäirega inimeselt. Eesmärk on aidata puudega toime tulla, leida motivatsiooni ja tõsta enesekindlust. Kogemusnõustaja aitab valmistuda tööotsinguteks ja tööeluks ning pakub tuge ka tööle asudes.

Tööalane rehabilitatsioon laiendab tööotsija võimalusi

Tööalane rehabilitatsioon valmistab puudega inimest ette tööeluks ning toetab tema tööleasumist ja töötamist. Teenus pakub põhjalikku spetsialistide abi inimestele, kel puude või haiguse tõttu võib esineda töötamisel erinevaid takistusi.

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud puude, püsiva töövõimetuse või osalise töövõimega tööealistele inimestele. Rehabilitatsioonimeeskond pakub abi nii liikumisoskuste kui kõne parandamisel aga ka psüühiliste probleemide lahendamisel ja abivahenditega harjumisel. Eesmärk on igapäevaelus võimalikult hästi hakkama saada, leida motivatsiooni, suurendada töötamiseks vajaliku enesekindlust ja paremini tööellu integreeruda. Vajadusel nõustatakse ka tööandjat.

Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada individuaalseid või grupis toimuvaid tegevusi, näiteks:

füsioteraapia;

tegevusteraapia ja -nõustamine;

loovteraapia;

logopeediline abi;

eripedagoogiline abi;

kogemusnõustamine;

psühholoogiline nõustamine;

õendusalane nõustamine;

sotsiaalnõustamine;

arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.

Rehabilitatsiooniteenust pakuvad sotsiaalkindlustusameti tegevusloaga registreeritud teenuseosutajad.

Hea rahvusvaheline näide tugiteenuste pakkumisest on Iirimaa KARE programm, mille eesmärk on toetada vaimupuudega inimeste tööleasumist. Programm lubab inimesel endal tööleasumise ja töötamise protsessi juhtida, lastes neil otsustada, millist tööd nad teha soovivad, mitu tundi päevas ja millist palka teenida. KARE töötajad konsulteerivad inimesi, et leida neile parim töö ja pakuvad vastavalt vajadusele erinevaid tugiteenuseid.

Eestis on tööalase rehabilitatsiooni teenus üles ehitatud järgmiselt:

Töötukassa juhtumikorraldaja hindab teenusevajadust

Juhtumikorraldajaga seatakse rehabilitatsiooni eesmärk

Valitakse rehabilitatsiooniasutus

Kohtutakse teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks

Töötukassa kinnitab tegevuskava

Osalemine rehabilitatsiooniteenusel

Kokkuvõtteks võib öelda, et vähenenud töövõimega inimesel tuleb oma karjääri planeerides esmalt ise või karjäärinõustaja toel läbi mõelda, millist tööd ta teha soovib ja milline on tema suutlikkus, seejärel tuleb püstitada eesmärk ja kasutades töötukassa tugiteenuseid saabki hakata liikuma oma sihi suunas.

Allikas: tooelu.ee