17. detsember 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vabas konkurentsis pole loomulikult midagi halba. Saan aru ka noore inimese kiusatusest saada teoorialoengu asemel kohe praktiline töökogemus. Küll aga on lubamatu, suisa vastutustundetu, kui laseme tekkida olukorral, kus jaht tudengitele jätab auditooriumid tühjaks. Praktiline töökogemus on kindlasti oluline, kuid mitte baasteadmiste arvelt. Noored ei õpi ülikoolis vaid erialaseid teooriaid, vaid ka enesejuhtimist ja meeskonnatööd ning kõige selle käigus avardub ka nende silmaring. Haritud inimesed on meie kõige suurem vara, mistõttu soovitan tungivalt otsida lahendusi, kuidas noori hoopis koolis hoida.

Tänuväärseid pingutusi selle nimel on teinud ka ülikoolid ise, muutes pakutavat haridust samm-sammult teooriakesksest praktilisemaks. Osa sellest koormast võiksid enda kanda võtta ka ettevõtjad, mõeldes rohkem sellele, kuidas anda oma panus hariduse kvaliteedi kasvu.

Just selline mõttemuster on viinud EY selleni, et läheme värbamisjutuga kõnetama alles viimase kursuse tudengeid, kellel on teooria ja baasteadmised juba koolist olemas. Selleks hetkeks on ka väiksem risk kool pooleli jätta. Lisaks proovisime kahel semestril midagi veelgi väärtuslikumat – viisime koostöös TalTechiga loodud vabaaine raames oma eksperdid tudengite ette, et anda ülevaade, milline on ülikoolist saadud teadmiste praktiline väljund ja kuidas eri õppeainetest saadud teadmisi eluliste probleemide lahendamiseks omavahel kombineerida.

Võibolla kaotame sedasi sprindidistantsil mõne võimaliku uue kolleegi, ent maratoni silmas pidades teame, et lõpuks võidavad sellest väikesest ohverdusest nii ülikoolid, üliõpilased kui ka teised ettevõtted. Ja targemast Eestist võidame loomulikult ka meie ise. Soovitan sedasi mõelda igal tööandjal, kes mõnd esmakursuslast ülikoolist järgmine kord enda juurde läheb meelitama.