Autor: Personaliuudised.ee • 9. jaanuar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Välistööjõu värbamise otsused tulenevad tööjõupuudusest

ABB, HANZA Mechanics ja Ericsson värbavad välisspetsialiste eelkõige seetõttu, et Eestis on sobilike kompetentsidega kandidaatide leidmine keeruline ja aeganõudev ning pärsib ettevõtte konkurentsivõimet.
Foto: Scanpix/Panthermedia

„Kõik värbamised sünnivad siiski tööjõupuudusest, ettevõtted ei värba välismaalasi lihtsalt sellepärast, et neid värvata, vaid selle otsusega leevendatakse kitsaskohti, mis aitavad ettevõttel areneda ja konkurentsis püsida,” selgitas HANZA Mechanicsi personalijuht Annika Ploom.

Tartus tegutsev mehaanikaettevõte HANZA Mechanics on otsinud kõrgete teadmistega mehaanilise töötlemise valdkonna oskustöölisi sihipäraselt. „Kahjuks on Eestis selliste oskustega inimeste leidmine tänasel tööjõuturul keerukas, mistõttu oleme otsingut laiendanud ka ajalooliselt tuntud tööstusriikidesse Venemaale ja Ukrainasse,” lausus Ploom lisades, et kõige rohkem välisspetsialiste on neil just Ukrainast ja Venemaalt.

Ericssoni Baltikumi personalijuht Katri Kuuse lisab, et Ericsson Eestis töötab inimesi 45-st rahvusest eri ametikohtadel nii juhtide kui spetsialistidena. „Olles multikultuurne ettevõte ja tundes suurt nõudlust erinevate insenertehniliste kompetentside järele, mida Eesti tööjõuturult on keeruline leida, tekkis vajadus hakata värbama väljaspoolt Eestit,” selgitas Kuuse.

Juhtivas tehnoloogiaettevõttes ABB on samuti tööl palju välismaalasi – nii tehasetöötajaid, insenere kui projektijuhte. „Ainuüksi ühes tehases Jüris on tööl inimesed seitsmeteistkümnest eri rahvusest. Oluline, et nad on ise meile tööle kandideerinud ja kolinud pärast seda Eestisse või juba Eestis elades saatnud soovi tööle kandideerida. Välismaalt me tööjõuotsinguid teinud ei ole,” selgitas ABB värbamisspetsialist Mari Tammesalu. Kõige rohkem on ABB-s välismaalasi Indiast, Itaaliast ja Ukrainast.

Hanza Mechanicsi personalijuht lisas, et kuigi nad otsivad aktiivselt ise sobilikke kandidaate, siis esimene välismaalane kandideeris neile hoopiski ise, avaldades soovi tulla just Eestisse. „See on üks positiivsemaid näiteid integreerumisest, kuna ta tõi ka kogu oma pere Eestisse ja tegutseb Ukrainas nii-öelda ettevõtte saadikuna, jagades ettevõtte kohta infot oma tuttavate seas ning andes suuniseid, kuidas ukrainlasi paremini kõnetada ja millistes portaalides või foorumites meie töökuulutusi jagada,” kirjeldas Ploom.

Ta lisas, et tihtipeale valivad nii venelased kui ukrainlased töökohaks just Eesti, kuna teavad, et saavad esialgu vene keelega hakkama ja kultuuriruum on sarnane. „Samas ollakse huvitatud eesti keele kursustest, kus ei õpita ainuüksi keelt, vaid räägitakse ka Eestist, siinsetest kommetest ja tavadest. Meil on palju neid, kes on edukalt lõpetanud keelekursuse ja omandanud A1 keeletaseme ehk saanud esmase keeleoskuse diplomi,” sõnas Ploom.

Nii Tammesalu, Kuuse kui Ploomi sõnul erinevus rikastab ja seni probleeme välismaalastega olnud ei ole. „Lisateadmised ja kultuuriline erinevus annavad ainult positiivseid värvinguid tööle juurde,“ lausus Tammesalu. HANZA Mechanicsi personalijuht lisas, et lisaks mitmekesisusele on välismaalased tavapäraselt ka tänulikud ja pühendunud ning erinev maailmavaade kandub tihtipeale üle ka olemasolevatele töötajatele.

„Meie kogemus näitab, et kuna välismaalased tulevad tihtipeale hoopis teisest keskkonnast ja taustsüsteemist, on nad Eestisse saabudes ja tööle hakates tänulikud. Tihtipeale pikemat aega siin keskkonnas olnud inimesed ei oskagi enam hinnata, et meil on Eestis kõik hästi,” selgitas Ploom lisades, et välistöötajad on tihti ka Eesti tõelised fännid või neist saavad siia saabudes Eesti fännid.

„Meie ettevõtte töötajad on harjunud töötama multikultuurses keskkonnas, igapäevaseks töökeeleks on inglise keel. Seega töökeskkond soosib välisvärbamisi ja olemasolevatele töötajatele ei tule uus välismaalasest töötaja üllatusena,” selgitas Kuuse.

Tammesalu leiab, et ülemaailmses talendirallis aitaks Eestil edukam olla enda nähtavaks tegemine. „Me ei ole üks väikeriik, kus pole arenguvõimalusi. Eestis on head töötingimused, kus pööratakse palju tähelepanu ohutusele ja töötaja rahulolule,” selgitas Tammesalu.

Ka Ploom nõustub, et Eesti töökeskkond on rahulik, turvaline ja mugav. „Meil on kindlad protseduuride kirjeldused, töövahendid ja ametijuhendid – kõik see, mida neil kodumaal ei olnud,” lausus ta. Kuuse lisab, et kuigi Eesti peaks säilitama oma unikaalsuse, peaksime end rohkem maailmale tutvustama, et ka väljastpoolt Euroopat Eesti maailmakaardilt üles leitaks ja siia tahetaks tööle tulla.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456