Autor: Taimi Elenurm • 8. mai 2020

Tehnoloogiline areng esitab väljakutse inimeste vaimsele võimekusele ja tervisele. Kuigi tööde automatiseerimine annab juurde vaba aega, tuleb pidevalt kohaneda uute tehnoloogiatega. Teisalt toob rööprähklemist survestav mentaliteet töös – kohe, kiiremini ja väiksemate kuludega – ning avatud kontorite kasutamine kaasa vaimse tegevuse pingestumise. Selliste vastuoluliste tendentsidega toimetulek nõuab uusi teadmisi ja oskusi meeleseisundi tasakaalustamiseks ning hea vaimse vormi taastamiseks ja hoidmiseks. Selliseid oskusi pakuvad nii teadveloleku ehk ärksameelsuse treenimine, elutervet mõtteviisi ja hoiakuid sisaldavad valikud töö- ja elusündmuste tõlgendamisel ning tahe võtta vastutus oma seisundi ja arengu eest enda peale. Elutervet meelelaadi soodustavad töölepingu seadusest tuntud põhimõtete – mõistlikkuse ja hea usu printsiipide rakendamine töösuhetes ja -suhtluses.

Juhtimis-coach ja säilenõtkuse treener, raamatu „The ABC Guide to Mindfulness” autor Tim Segaller leiab, et tänapäeva töökohad ei soodusta selget mõtlemist. Tingimused hea tasemega vaimseks tegevuseks on üsna kasinad: seda häirivad nii taustamüra kui ka muud sensoorsed stiimulid, näiteks pidevad telefonikõned, e-kirjad ja kohtumised, mis toovad kaasa katkestusi ja häirivad süvenemist, lisades sellega kohanemispinget ja tuues kaasa vaimse heaolu vähenemise. See on paradoksaalne, arvestades nõudmisi, mida tänapäeval töötajatelt, eriti juhtivatel ametikohtadel töötavatelt isikutelt nõutakse: infokülluse tingimustes peaksime olema senisest märksa võimekamad teabeotsijad, paremad andmete analüüsijad ja võrdlejad ning nende täpsemad tõlgendajad, kindlamad ja kiiremad otsuste tegijad. Nõudmised töö organiseerimise, aja juhtimise ja prioriteetide seadmise suhtes aina kasvavad.