Äripäev • 6 september 2018
Jaga lugu:

Edukaimad personalivahendusettevõtted on selgunud!

Foto: Leo Wolfert, Scanpix/Panthermedia

Tööjõupuudus on tööhõiveagentuuride ja ajutise tööjõu rendiga tegelevad ettevõtted õitsele löönud, seevastu palgad on sektoris hoopis mõnevõrra langenud.

Kui aastatel 2014–2016 jäi sektori ettevõtete aastane müügikäibe kasv vahemikku 4–6 protsenti, siis 2017. aastal kasvas käive varasema aastaga võrreldes pea 16 protsenti, selgub Äripäeva koostatud valdkonna konkurentsiraportist.

Äripäeva infopanga koostatud valdkonna konkurentsiraport annab põhjaliku ülevaate sektori ettevõtete parimatest käibe kasvatajatest, kasumi kasvatajatest, palgamaksjatest jpm. Ekspertide kommentaarid ja valdkonna juhtide küsitlus annavad laiema pildi sektoris toimuvast. Konkurentsiraportit saab osta Äripäeva e-poest.

Ka sektori kogukasum on tõusnud uutesse kõrgustesse: aastatel 2014–2016 kasvas valimisse jäänud ettevõtete kasum 9–10%, aga nüüd lausa 44%. Viimase nelja aasta jooksul on sektori kogukäive kasvanud 29% ja kogukasum lausa 72% võrra.

Äripäeva küsitlus sektori ettevõtete juhtide seas näitas, et vähemalt pool neist loodab käivet järgmise aasta jooksul veel 10% võrra kasvatada.

Sektori suurim liider on Finesta Baltic OÜ, kelle ligi 13,7 miljoni euro suurune 2017. aasta käive ületas edetabeli järgmisi ettevõtteid kahe- või rohkemakordselt. Finesta Baltic moodustas sektori kogukäibest üle 7%. Üle 5 miljoni eurost käivet suutis näidata kokku seitse sektori ettevõtet.

Palgad hoopis langesid

Suure käibe- ja kasumikasvuga ei ole suutnud kuidagi sammu pidada sektori töötajate keskmine töötasu. Vastupidi, võrreldes varasema aastaga keskmine brutokuupalk isegi kukkus 1% võrra, samas kui Eesti keskmine tõusis 6,5% võrra. Sektori ettevõtete keskmine brutokuupalk oli 1216 eurot ning see on peaaegu võrdne Eesti keskmisega.

Kõige paremat palka sektoris maksis Executive Search Baltics OÜ, kus keskmine kuine brutopalk oli 3476 eurot ning võrreldes varasemaga kasvas see kolmandiku võrra. Teisel kohal oli CV-Online Estonia OÜ (2686 eurot).

Äripäeva tehtud juhtide küsitlusest selgus, et töötajate palka plaanib lähima aasta jooksul tõsta kolmveerand ettevõtetest, kusjuures 25% juhtidest plaanib palgatõusu vähemalt 10% võrra. Ettevõtjad on altid ka uut tööjõudu juurde palkama – sellele küsimusele vastas positiivselt 75% kõigist küsitletutest.

Henry Auväärt, CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht, personalivahendusettevõtete TOPi II koht

Kuidas tööjõupuuduses töötajaid leida?

Kaks kolmandikku Eesti töötajatest on avatud töökoha vahetusele ja enam kui iga viies (22%) on otsustanud lähiajal tööd vahetada, selgus CV Keskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud enam kui 9000 töötaja küsitlusest. Taoline tööturu aktiivsus võiks tööjõupuudusele leevendust pakkuda, kuna töötajad on töövahetusele avatud.

Ka tööandjad on agaralt töötajaid otsimas – iga teine küsitletud töötaja oli saanud kutseid kandideerida mõnele ametikohale. Samas on tööturul juba mõnda aega märgata olukorda, kus kandideerijate arv ja huvi tööpakkumiste vastu kasvab, kuid ettevõtjate sõnul muutub sobiva tööjõu leidmine päev-päevalt ikkagi raskemaks. Miks on töötajatel ja tööandjatel siis niivõrd keeruline teineteist leida?

Keerukaks muutunud olukord tööturul tuleneb lisaks ebapiisavast tööjõust suuresti ka nõudluse ja pakkumise vastuolust: tööandjate arvates jääb kandideerijatel tihtipeale puudu ametialastest oskustest ja töökogemusest ning erialasest haridusest, töövõtjate poolelt on aga märgata muutunud ootusi nii tööle kui ka töötingimustele. Paljud noored tööotsijad ei ole enam huvitatud töötama mitmes varem traditsioonilisteks peetud valdkonnas. Veelgi enam, tööandjatel on keeruline leppida sellega, et paljud noored peavad normaalseks tööd, kus kohal ei peagi käima, vaid saab ise valida, millal ja kus tööd teha.

Sobiva töötaja leidmise muudab keerukaks ka ootus värvata n-ö valmis kandideerijaid ehk töövõtjaid, kellel oleksid olemas kõik oskused ja teadmised, mida ettevõtja soovida võiks ja kohe ka rakendada saaks. Ootus värvata töötajat, kes suudab kiiresti tööülesandeid täitma asuda, on loomulik, kuna vajadus uue töötaja järele tekib sageli ootamatult ning paljud keskmise suurusega ja väiksemad Eesti tööandjad ei tegele väga süsteemselt tööjõu planeerimisega. See tähendab, et ei jõuta värbamisprotsessi korralikult ette valmistada ja kohe on vaja nii-öelda valmis töötajat – väljaõpetamiseks enam aega ei ole, sest tellimused ja tööd ootavad.

Tööjõupuuduses on taoline ootus aga ohtlik ja on näha, et paremini tulevad toime need ettevõtted, kus tegeletakse päevast päeva tööjõu planeerimisega - nii olemasolevate töötajate rahulolu ja lojaalsuse tagamise kui ka järeltulijate kasvatamisega. Teisisõnu peab tööandja olema valmis ka oma parima töötaja lahkumiseks ja mõtlema läbi, kes suudab organisatsioonis teda kiiresti asendada.

Lisaks tuleb tööjõukriisis ümber hinnata oma nõudmised värbamisel – alati ei pea uus töötaja olema kindlasti samast valdkonnast, pigem on olulised tema isikuomadused, ambitsioonikus, baasoskused ja õppimisvõime.

Töötajate värbamisel peab suutma analüüsida kandidaatide potentsiaali, samas on isikuomadusi, soove ja tulevikuplaane CVst sageli raske välja lugeda. Kui otsime CVst kindlaid märksõnu ega analüüsi, mis on omandatud hariduse või töökogemuse tegelik sisu, võivadki motiveeritud ja sobivad kandidaadid kõrvale jääda.

Veelgi enam, ei tohi unustada ka olemasolevaid töötajaid – valikuvõimalusi on töötajatel rohkem kui kunagi varem, mis nõuab tööandjatelt lisaks värbamisele ka suuremat pingutust tänaste töötajate hoidmisel.

Uuringud näitavad, et oma tööandjale lojaalsemad on need töötajad, kes on rahul tööalaste arengu- ja karjäärivõimalustega organisatsiooni sees ning lisatasude teenimise võimalusega.

Samas leidsid juhid, et tööjõudu ei ole isegi personalifirmadel lihtne leida – puudust on nii kvalifitseeritud tööjõust kui ka lihtsamaid töid tegevatest inimestest. Finesta Baltic OÜ juhatuse liige Heikki Mäki ütles, et töötajate puudus on seadnud küsimärgi alla paljude ettevõtete kasvupotentsiaali ja konkurentsivõime.

Lahendus võiks tema hinnangul olla võõrtööjõu palkamine, kuid praegu peab ettevõte arvestama, et kolmandatest riikidest tööle tulnule tuleb maksta Eesti keskmist palka.

„Ent kui Eesti elanikest vaid kolmandik teenib keskmist tasu, ei ole säärane nõue loogiline. Olukorda parandaks võrdse kohtlemise põhimõte, mille puhul nii Eesti- kui ka välistööjõu tasustamine toimuks ühtsetel alustel. Praegu kehtiva seaduse kohaselt makstakse välistööjõule rohkem kui kohalikule töötajale samal ametikohal. Selline olukord tekitab ettevõtjates kiusatuse alternatiivide leidmiseks, mistõttu otsitakse võimalusi võõrtöölisi ebaseaduslikult tööle võtta,” nentis ta.

Selgusid parimad personalivahendusettevõtted

Tänasel „Palga Päeva” konverentsil kuulutavad korraldajad välja ka Äripäeva Infopanga koostatud personalivahendusettevõtete TOPi võitja ning tunnustavad parimaid. Personali valdkonna TOP koostati tänavu esimest korda ning TOPi võitjate autasustamisest võid lähemalt lugeda SIIT!

Pikema ülevaate TOPi kuulunud ettevõtetest annab tänane Äripäev ning kõik TOPi liikmed saavad endale sertifikaadi osta Äripäeva e-poest!

TOPi suurtoetaja on KPMG.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee