AI-ekspert Priit Kallas: tehisaru võtab teadmistöölistelt töö, aga torumehed ja tordiküpsetajad jäävad kauemaks
Tehisaru võimekus kasvab ootamatu kiirusega ja muutunud on arusaam, keda tehnoloogia esimesena asendab, ütles AI-ekspert Priit Kallas. Kui varem peeti ohustatuks lihtsamaid ameteid, siis nüüd on löögi all ka teadmistöö.
“Igal spetsialistil on nägemus, et AI ei tee kõiki asju päris korralikult. Ja siis läheb jälle paar kuud edasi ja öeldakse: ossa pagan, nüüd ta teeb seda ka,” arutles Priit Kallas.
Foto: Raul Mee
Priit Kallase sõnul võivad kauem püsida ametid, mis nõuavad käelist oskust ja füüsilist kohalolekut. Näiteks torumees, elektrik või tordiküpsetaja. Analüütiline töö on lihtsamini automatiseeritav, märkis ta Äripäeva raadios.
Küberrünnak ei alga enam ammu serveriruumist, vaid inimeste postkastidest ja telefonidest. Üha sagedamini saab kriisi alguspunktiks üks vale klikk, üks kiirustades kinnitatud teade või üks järelevalveta jäänud ligipääs. Just see nihe – tehnoloogiast inimesele – on põhjus, miks küberturvalisus on liikunud IT-osakonna laualt juhatuse ja personalijuhtide töölauale.
Kui juhi suhtlus- ja juhtimisstiil muutuvad liialt masinlikuks, kaob töötaja ja juhi vahelisest koostööst inimlikkuse mõõde, kirjutas Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina möödunud nädalal Äripäevas.
Suurim risk tööturul ei ole üksikute oskuste puudumine, vaid nende märkamatu aegumine. Tööandja roll ei ole ainult koolitusi tellida, vaid luua ka keskkond, kus pidev õppimine on loomulik osa tööst.
Sobiva sündmuspaiga leidmine, mis oleks parajas kauguses linnakärast, kuid samas hästi ligipääsetav ja kaasaegsete võimalustega, pole lihtne ülesanne. Veelgi keerulisemaks muutub see siis, kui soov on ühendada seminar või koolitus millegi meeldejäävaga – näiteks looduses liikumise, ühiste tegevuste ja kvaliteetajaga. Selline koht on aga täitsa olemas.