7. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esimesel kohtumisel hindame inimest eelkõige kahel skaalal. Kõigepealt teeme kindlaks tema meeldivuse. Kui inimene tundub meeldiv, omistame talle teisedki meeldivusega seotud omadused nagu usaldusväärsus, sõbralikkus ja abivalmidus - isegi siis, kui nende omaduste kohta tegelikult märgid puuduvad. Seejärel otsime tunnuseid, mis viitaksid kompetentsusele, millest järeldame ka teisi omadusi nagu ambitsioonikus ja intelligentsus.

Hindamiseks kasutame eelkõige mitteverbaalseid tunnuseid. Näiteks on meeldivust soodustavad tunnused siiras (nn Duchenne’i) naeratus, kõrgem hääletoon, rahulik ja lõdvestunud kehahoiak ning silmkontakt vestluspartneriga. Kompetentsusele viitavad näiteks avatud kehahoiak, sirge selg ja madalam hääletoon. Lisaks inimese näole ja kehahoiakule teeme järeldusi ka tema käitumismustritest: kui võõras inimene läheb liftiga ainult ühe korruse võrra üles, võime arvata, et ta on laisk.

Käitumise ja kehakeele kõrval mõjutavad esmamuljet ka inimese grupikuuluvus. Hindame nii meeldivamaks kui ka kompetentsemaks inimesi, kes on meile sarnase rahvusliku ja rassilise taustaga. Esmamulje kujundamisel oleme mõjutatud ka vanusest ja soost. Näiteks eakamaid inimesi tajume vähem kompetentsetena, edukaid naisi keskmisest vähem meeldiva ja soojana.

Kui täpsed on esmamuljed? Viime läbi katse. Vaadake pilte kahest mehest. Kumb tundub usaldusväärsem?

Kui te kumbagi meest ära ei tunne, on tõenäoline, et vasakul pildil olev mees näib usaldusväärsem. Kes on piltidel tegelikult? Vasakpoolsel pildil on USA sarimõrvar Ted Bundy, kes tappis jõhkralt üle 30 noore naise. Parempoolsel pildil on näitleja Michael Shannon/Tom Shady.

Põhjus, miks Ted Bundy tundub enamikule inimestest usaldusväärsem kui Michael Shannon, peitub nii näojoontes kui -ilmetes. Meie jaoks ebausaldusväärsemad näod on laiemad ning laiema nina ja lõuaga. Vihasemana tunduvad näod panevad tööle häirekella, et inimene võib olla vaenulik. Usaldusväärsena tunduvad näod on seevastu pigem ümarate näojoonte, suurte silmade, väikse nina ja suu ning kitsama lõuaga. Ka inimese atraktiivsus mängib olulist rolli: ilusate inimeste puhul kehtib nn halo efekt, kus inimene näib enda atraktiivsuse tõttu sõbralikum, seltsivam ning isegi targem. Enamasti ongi psühholoogilistes eksperimentides leitud, et oleme esmamulje baasil tehtud hinnangutes ebatäpsed.

Esmamulje mõjutab koheselt meie käitumist inimese suhtes. Näiteks töövestluse ajal otsivad intervjueerijad märke, mis kinnitaksid esmamuljet. Kui intervjueerija on kandideerija suhtes positiivsem, tajub seda ka kandideerija, suhtudes omalt poolt intervjuu läbiviijasse positiivsemalt. See omakorda kinnitab intervjueerija jaoks esmast head muljet.

Esmamulje efekti vähendamiseks on oluline olla enda mõjutatavusest teadlik. Positiivsele või negatiivsele muljele kinnituste otsimise asemel võiks intervjuu ajal teadlikult otsida hoopis omadusi, mis viitaksid vastupidisele. Nii on võimalik enda kallutatust veidi tasakaalustada. Esmamulje mõju aitab vähendada ka struktureeritud intervjuu, kus küsimused on eelnevalt paika pandud. Lisaks peaks kandidaadi vastusele andma kirjaliku hinnangu vahetult pärast tema vastust. Hiljem intervjuud meenutades on meil tõenäolisemalt meeles just need vastused, mis torkasid enam silma ning käisid kokku meie esmase hinnanguga kandidaadile.

Psühhobuss on psühholoogiateadust populariseeriv ettevõte. Vürtsitame erinevaid üritusi põnevate psühholoogiliste katsetega, mida osalejad omal nahal kogeda saavad ning toome uued teadmised psühholoogiast teaduslaboritest publiku igapäevaellu. Vaata lähemalt psyhhobuss.ee.

Allikad:

Asch, S. E. (1946). Forming impressions of personality. The Journal of Abnormal and Social Psychology, 41(3), 258.

Bohnet, I. (2016). How to Take the Bias Out of Interviews. Harvard Business Review.

McAleer, P., Todorov, A., & Belin, P. (2014). How do you say ‘Hello’? Personality impressions from brief novel voices. PloS one, 9(3), e90779.

Uleman, J. S., Blader, S., & Todorov, A. (2005). Implicit impressions. In R. Hassin, J. S. Uleman, & J. A. Bargh (Eds.), The new unconscious (pp. 362–392). New York, NY: Oxford University Press.

Willis, J., & Todorov, A. (2006). First impressions: Making up your mind after a 100-ms exposure to a face. Psychological science, 17(7), 592-598.

Zebrowitz, L. A. (2017). First impressions from faces. Current Directions in Psychological Science, 26, 237-242.