Autor: Personaliuudised.ee • 25. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lugeja küsib: Olen töötanud pool aastat pakkijana ja mul on pidevate sundliigutuste tagajärjel tekkinud igaöine käte suremine. Selle tõttu on ka mu uni katkendlik. Tööandja ei ole korraldanud töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde ja väidab, et ma ei tõsta töö ajal raskeid asju ning siis ei ole tarvis tervisekontrolli korraldada. Kas tervisekontrolli peab korraldama ainult töötajatele, kes tõstavad raskeid asju?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula: Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Tervisekontroll tuleb korraldada tööle asumise esimese kuu jooksul ja hiljem töötervishoiuarsti näidatud ajavahemike järel.

Töötervishoiuarst hindab tervisekontrollil töötaja terviseseisundit, töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale ja selgitab välja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Otsuse tegemiseks tutvub töötervishoiuarst töökeskkonna riskianalüüsiga ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega.  Töötervishoiuarst hindab töötaja terviseseisundit ja teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.

Kui töökeskkond või töökorraldus töötajale ei sobi, märgib arst selle oma otsusesse (näiteks: töötajal on keelatud tõsta üle 5 kg kaaluvaid raskusi, töötajale on vaja anda lisapuhkepause igas tunnis 10 minutit) ning sellise otsuse täitmine on tööandjale kohustuslik.

Sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja -liigutustega seotud töö on ohutegurid, mille puhul peab tööandja töötajatele tervisekontrolli korraldama. Tööandja peab riskianalüüsis hindama, kas tööliigutused või tööasend võib põhjustada töötaja tööga seotud haigestumist, arvestades kui suure osa tööajast (tööpäeva või töönädala jooksul) sellised liigutused või tööasendid hõlmavad.

Riskile hinnangu andmisel tuleb arvestada töötaja eripäradega, mõni töötaja väsib kiiremini, teine aeglasemalt. Kui riskide hindamise käigus selgub, et töötaja tervist võivad ohustada tööliigutused või töösendid, tuleb töötaja suunata tervisekontrollile. Kindlasti peab töötajatel olema võimalus tööpäevasisesteks puhkepausideks. Töid tuleb organiseerida nii, et puhkepauside kasutamine on regulaarne ning organism saaks taastuda. Parem on teha lühemaid pause tihedamini kui pikemaid pause harvemini.

Allikas: Tööelu.ee