9. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas kontoriklatšiga toime tulla

Vaikides ja kaasa noogutades oled ka sina ise osake hinnangust.
Keelepeks on üks inimeste ammuteada nõrkusi, mis saab alguse juba algklassides ning jälitab meid keskkoolist ülikoolini ja sealt edasi juba tööpaigas, huviringides ja trennis. Tihtipeale me ei teadvustagi kellegi tagarääkimist, sest see on muutunud nii automaatseks ja märkamatuks, nii ei mõista me ka tagajärgi, mida kriitikanoolte välja saatmine meie enda heaoluga teeb ja kui ebakindlalt see meid ennast tegelikult tundma paneb.

Klatš tööpaigas on väidetavalt vajalik justnimelt kolleegidega ühise keele leidmiseks, ometi jääb see paljusid saatma ka aastatepikkusel koostööl ja hõlmab aina rohkem kaastöötajaid, kelle elusid siis üheskoos lahti hekseldada. Olgugi et kuulujuttude ohvrid ei pruugi keelepeksust kunagi teada saada, mõjub see kogu kollektiivile negatiivselt ja kisub energeetiliselt aina rohkem alla. Intuitiivselt mõistame me kõik, et kedagi taga rääkides teeme halba nii endale kui teistele, ja see teadmine ei luba meil kunagi täielikult rahuliku südamega magada.

 

Kuidas aga vältida kontoriklatši, eriti siis, kui kolleege on vähe ja enamik osaleb igapäevases keelepeksus?

Muutused algavad alati sellest ühest julgest, kes otsustab ebaõiglusele vastanduda ja end lambakarjast lahti rebida. Kuidas aga teha seda nii, et see ei looks konflikte, vaid aitaks ka teistel mõista keelepeksu vähendamise olulisust?

Oletame, et jutt käib Mardist, kes hilineb pidevalt tööle ning näib kurva ja väsinuna. Töökaaslased on kogunenud ringi, et lahata Mardi eraelu. Ka sina kuuled poole kõrvaga juttu pealt ja sul avaneb võimalus sekkuda. Mida võiksid öelda?

„Aga äkki me ei tea kõiki fakte. Võiksime ju Mardi ära oodata ja oletamise asemel temalt endalt hilinemise põhjuste kohta sõbralikult küsida.”käitunud. Äkki on Mardil lihtsalt raske aeg ja me peame laskma tal olla.”

 

Ka mina olen oma elus tihtipeale mõtlematult 

 

Kui mina oleksin Mardi asemel, sooviksin, et minuga räägitaks näost näkku, mitte tagaselja.”

Ja kui eelnevad fraasid ei tööta ning ükski keelepeksja isegi silma ei pilguta, proovi teistsugust strateegiat.

Ma mäletan veel, kuidas Mart viis hommikuti ka minu lapsed kooli, kui ma haige olin. Ma olen talle selle eest igavesti tänulik. Ta on lihtsalt nii suure südamega inimene.”su puhkuse ajal ka sinu tööülesanded ära tegi, et sind hiljem liigsest koormusest säästa? Igaüks ei oleks nii teinud ...”

 

Kristi, kas sulle meenub, kuidas Mart 

Tegelikult on tänapäeva maailmas väga kerge rikkuda kellegi mainet, mida ta hiljem kunagi taastada ei saa. Kas see aga on seda väärt? Kas tobe tagarääkimine kööginurgas, mis võib maksta inimesele tema aastatepikkuse töö ja austuse, on seda väärt? Võib-olla on eelnev küsimus veidi ekstreemne, aga ka väikesest leegist võib tekkida metsatulekahju. Meie endi keel on samuti tuli ja selle kasutamine teiste mustamiseks võib levida kaugemale kui me isegi arvame.

Seega paastu kõigepealt ise keelepeksust. Jälgi end ja märka seda iga kord, kui tuleb tahtmine kellegi elu kommenteerida. Mõtle iseenda tunnetele, kui keegi sinust seljataga räägiks, ja tee sellest lähtuvalt ka oma valik keelepeksu mitte astuda. Seejärel saad eeskuju näidates seda ka teistest välja juurida – vaikides ja kaasa noogutades oled ka sina ise osake hinnangust.

Nendele, kes tahavad elada tähendusrikast elu – soovivad toetada, jagada ja anda –, on keelepeks üks suur ja priske ajaraisk. Mida tahad sina?

Allikas: Motivaatori blogi

Autor: Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusspetsialist

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456