3. august 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kulgemise  mõiste ei ole uus, kuid tähelepanu keskmesse on see tõusnud just viimastel aastatel. Milline sügavam tähendus selles peitub ning miks on seda oluline teadvustada?

Mis sinule selle väljendiga esmajoones seostub? Kulgemise "arhitektiks“ nimetatud M. Csikszentmihalyi on öelnud, et kulgemine on seisund, milles inimene on oma tegevusest nii haaratud, et kõik ümbritsev muutub tähtsusetuks. See on see aeg, kus sa oled nii tegevuses „sees“, et aeg justkui peatub, sinu tähelepanu on täiel määral fokuseeritud vaid käesolevale tegevusele. Millal sina viimati sellist tunnet kogesid? Ehk oled sa seda tundnud mõnd huvitavat raamatut lugedes, sporti tehes, mõne hobiga tegeledes või oma töös.

Töös kulgemise kogemine on väga oluline. Miks? Töö mängib meie elus tähtsat rolli ja tööga oleme hõivatud suure  osa oma päevast. Oleks ju tore, kui sa ei tunneks, et sa pead tööl „käima“, vaid Sul oleks võimalik seda enam nautida, sellest rõõmu tunda ja seejuures õppida ja areneda.

Töösuhetes on kaks olulist poolt, tööandja ja töötaja. Kulgemise kogemise vaatenurgast on mõlemal võimalik anda oma panus. Tööandja saab kujundada töökeskkonda, disainida protsesse ning ametikohti. Töötajal samas on võimalik läbi töö mõtestamise, enda oskuste arendamise ja eesmärkide leidmise oma tööellu suuremat rahulolu luua.

Kerge öelda, raske teha. Kõik uus nõuab oma harjumuste muutmist, muutus iseenesest võib olla pelutav ja tekitada vastuseisu. Tööandja seisukohalt nõuab muudatuste tegemine kõigepealt seda „õiget“ hoiakut ja mõtteviisi. Hoiakut, kus inimest nähakse olulise ressursina, kus inimest väärtustatakse ja soovitakse leida viise, kuidas asju paremini korraldada – inimesekeskselt. Isikult endalt eeldab see samuti uute oskuste arendamist – eelkõige oskust suurendada kontrolli oma teadvuse üle ning oma energiat ja tähelepanu teadlikult suunata.

Esiteks toetada inimeste arengut – aidata neil näha erinevaid tegevusvõimalusi, nende oskusi lihvida ja seada jõukohaseid eesmärke.Teisalt on vaja töö ümber kujundada, et see sarnaneks võimalikult palju kulgemise seisundisse viivale tegevusele.

Mida rohkem pakub töö vajalikul hulgal vaheldust, jõukohaseid väljakutseid, selgeid eesmärke ja vahetut tagasisidet, seda enam naudingut see pakkuda võib. Oluline on oskus neid võimalusi ise märgata, oma tähelepanu ja fookust teravdada. Sa saad seada endale ise jõukohaseid eesmärke ülesannete piires – on see siis näiteks teatud arv telefonikõnesid klientidele või tunni aja jooksul teatud arvu arvete sisestamine raamatupidamisprogrammi. Eesmärk võib olla ka kvalitatiivne – järjest parem viis, kuidas sa asju teed, mitte kiirus või tüki arv. Oluline on tõsta enda jaoks latti samm-sammu haaval järjest kõrgemale, et see pakuks pingutust, arengut oskustes ning piisavat eneseületusmomenti. Kehtib seaduspärasus, et liiga kõrged eesmärgid tekitavad frustratsiooni ja soovi isegi mitte pingutada, liiga madalad eesmärgid ja vähe väljakutset pakkuvad ülesanded aga muutuvad üsna kiiresti igavaks. Vaid sa ise oskad tunnetada, millisel tasemel on sinu jaoks hea tasakaal.

Lõpetuseks lihtne tõde:

“Mida varem me mõistame, et töösse suhtumist on meil endil võimalik muuta, seda kiiremini saame täiustada ühte olulist osa meie elus.”

M. Csikszentmihalyi

Autor: Lea Kalda, TalentMill