21. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

7 harjumust, mis su tööpäeva 90% produktiivsemaks muudavad

Foto: motivaator,ee
Kas sinu elus on kedagi, kellele sa vaatad alt üles, imestades, kuidas ta igas eluvaldkonnas nii palju jõuab ja teeb ning ka tühised kohustused alati tehtud saab? Ei, asi ei pruugi olla tema imelistes geenides ja üliinimlikes võimetes, vaid lihtsalt heades tehnikates, kuidas igapäevased segajad endast eemal hoida.

Meil kõigil on päevas ju täpselt sama arv tunde ja selleks, et igast päevast maksimum välja pigistada, peame omandama enda jaoks sobivad harjumused, et kõiksugu kiusatusi heaga vältida.

1.   HOIA OMA ÜMBRUS KORRAS

Hiljutine uuring Harward Business Reviews avastas, et korras töölaud aitab sul keskenduda kindlale ülesandele 1,5 tundi kauem kui segamini laud. Nimelt liigub tähelepanu sinu lauanurgas vedelevatele töödokumentidele, lugemata raamatule ja vastamata meilidele ning alateadlikult pärsib see su fookust tööülesande täitmisel. Isegi sinu enda teadmata hüppab su mõistus ühelt segavalt objektilt teisele ja aina kisub sind praegusest hetkest välja. Korras töölaud aga ei anna mõistusele piisavalt objekte, millest kinni haarata, seetõttu muutub ka keskendumisvõime palju konkreetsemaks.

2. VÕTA VÄHEMALT 20% IGAST PÄEVAST

Isegi kui su töögraafik on täis pikitud ja kohustusi sajab nagu paduvihma, võta vähemalt 20% oma 8-tunnisest tööpäevast, et vaikuses maha istuda ja kõike tähtsam ära teha. „Isegi kui sa ülejäänud 80% oma päevast ei tee mitte midagi olulist, annab 20% kontsentreeritud tähelepanu sulle juba suure eelise,” väidab Põhja-Carolina produktiivsuse treener Kimberly Medlock.

3. LÕPETA ÜLETUNNID

Paljud inimesed arvavad, et ületunde tehes saavad nad kõvasti rohkem tehtud kui nende töökaaslased. Tegelikult avastas Stanfordi professor John Pencavel 2014. aastal, et liigsed töötunnid vaid vähendavad inimeste keskendumisvõimet. Nimelt tegi uuring kindlaks, et inimesed, kes töötasid 56 tundi nädalas, said täpselt sama palju tehtud kui need, kelle töötundide arv oli 70. Sellest võib järeldada seda, et parem tee vähem tunde aga sisukalt, kui rohkem ja üle jala.

4. LÜLITA OMA TELEFON TÄIELIKULT VÄLJA

Florida Ülikooli teadlased avastasid, et kui su telefon lauanurgal häälitseb (olenemata, kas sa vaatad saabunud teadet või mitte), katkeb su mõttelõng kohe ja su alateadvus liigub telefoniga seotud teemadele. Seetõttu soovitataksegi tähtsate tööülesannete täitmisel hoida telefon hääletul režiimil ja peita ta lauasahtlisse, kuniks töö tehtud saab.

5. SUUNA OLULISED E-KIRJAD OMA TELEFONILE

Juhul kui sa tõesti ootad elulise tähtsusega e-kirja, on sul parem siiski telefon lauasahtlist välja võtta ja oma e-kiri telefonile suunata. Tihtipeale kui ootame midagi väga olulist, pärsib see tohutult meie keskendumisvõimet ja meie passiivagressiivne postkasti värskendamine ei aita kohe üldse meie produktiivsusele kaasa. Seetõttu on mõttekas terve sissetulevate kirjade kaust välja lülitada ja ainult teatud inimese adresseeritud kiri otse oma telefonile saata. Sellega välistad sa muudest e-kirjadest tuleneva müra ja kiusatused.

6. TEE TÄHTSAID ÜLESANDEID PRODUKTIIVSUSE TIPUS

Kuna inimestena ei suuda me olla terve päeva oma keskendumise tipppunktis, peame prioritiseerima tähtsad ülesanded just selleks hetkeks, kui mõistus on veel värske ja loominguline. Paljude inimeste jaoks on see pigem hommikutundidel, mis tähendab seda, et rutiinsed tegevused nagu e-postile vastamine ja töögraafiku koostamine võiksid aset leida pigem pärastlõunal.

7. OLE LIIKUV

Võimalusel kõnni tööle või mine lifti asemel trepist. Tõuse iga 30 minuti järel püsti ja tee kontoris väike ring või mine lõunapausiks kaugemal asuvasse kohvikusse. Paljudel inimestel on võimalus ka oma tööaega nihutada ja sel moel lõunapausi pikemaks venitada. Siis jõuab nii trenni, jõusaali kui ka lõunat sööma. Seda, et liikumine on hädavajalik meie ajutööle, kinnitavad ka Otago Ülikoolis laborirottidega katsetanud teadlased. Nimelt olid iga päev 20-minutilise jooksu läbinud rotid palju kiiremad ja entusiastlikumad raskete ülesannete lahendamisel kui need, kes trenni ei teinud.

Allikas: Motivaator.ee

Autor: Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusjuht

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456