7. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raamatus „Valimise kunst” kirjutab Sheena Iyengar katsest rottidega, kellele anti võimalus valida kahe võimaluse vahel: otsetee toidu juurde või harudega tee, mis nõudis valikute tegemist. Kuigi mõlemad teed viisid täpselt samasuguse hulga toidu juurde, valisid rotid pidevalt harudega tee. Samasugused katsed ahvide, tuvide ja beebidega kinnitasid fakti, et eelistame alati isiklikke valikuid – tundes, et omame teatud tüüpi võimu ehk kontrolli.

Gensleri 2013. aasta töökohauuring näitas selgelt, et paindlikkus töös ja iseseisvate otsuse langetamine mõjutab otseselt ka inimeste tahet, motivatsiooni ja enesearengut. Mida suurem oli töötajate valikuvabadus kus, millal ja kuidas nad oma tööd tegid, seda paremad olid ka nn töörõõmu puudutavad näitajad. Järgnev tabel illustreeribki selgelt, kuidas valikuvabadusega töötajad on palju innovatiivsemad, naudivad oma tööd rohkem ja on üleüldiselt tööga rohkem rahul kui need, kellel valikuvabadus puudub.

Sügiseses Palgainfo Agentuuri ja partnerite korraldatavas tööturu- ja palgauuringus vaadeldakse lähemalt, milliseid lisatasusid töötajaile makstakse, mille alusel neid arvestatakse ja mis võib olla töötajate rahulolematuse taga. Uuringu keskmes on ka töötajate ootused tööandjatele: milliseid organisatsioone võimalusel eelistatakse, millised väärtused on erinevatele töötajatele olulised tööandja valikul. Samuti uuritakse, kuivõrd oluline on töötajate jaoks iseseisvus töökorraldusel, sh oma tööaja ja -koha üle otsustamisel. Eraldi küsimused puudutavad kaugtööd – kui paljudele töötajatele seda võimaldatakse, kas ja miks soovivad töötajad aeg-ajalt kontorist väljas töötada.

Küsitlusele saab vastata novembrikuu jooksul eesti ja vene keeles Palgainfo Agentuuri veebilehel www.palgainfo.ee. 

Otselink töötajate ja tööotsijate ankeedile on SIIN.

Loe lähemalt Personaliuudised.ee-st!

Lisaks tuli uuringus välja, et IT-aladele fokuseeritud töötajad, kellel on tihtipeale vägagi paindlik graafik, tunnevad rohkem rõõmu oma tööst kui teistes valdkondades töötavad inimesed.

Ka raamatu „Õnnelikkuse projekt” autor Gretchen Rubin väidab, et rahulolu tööl on otseselt seotud töötajate kontrollivõimega. Seetõttu tulebki juhtidel anda ka töötajatele sõna nii töögraafikute loomisel, kontori kujundamisel kui ka koosolekute planeerimisel. Paljud inimesed näiteks eelistavad tööd teha seistes, paljud vajavad keskendumiseks privaatsemat nurka, erksamaid värve oma kontorilaual või hoopis mugavamat tooli. Teised soovivad tööd teha pigem õhtul, armastavad e-kirjadele vastata hoopis kodus või on paremad suhtlejad konverentsikõnel kui näost näkku koosolekul.

Muidugi on need vaid vähesed näited, mille otsustamisel saad sa juhina oma töötajaid kaasata, kuid kõik sellised väiksemadki valikud tekitavad töötajas tunde, et tema sõna tõesti maksab. Ja kas pole mitte tore töötada kollektiivis, kus kõik tunnevad, et neil on võimalus otsustada ja kaasa rääkida, kus tööelu ei põhine vaid kivisse raiutud reeglil, vaid sõltub inimeste tegelikest soovidest ja vajadustest ning kus arvestatakse kõikide eripärasid, mitte ei lähtuta vaid isiklikust arusaamast ja kontseptsioonist? Iga firma, nii väike kui suur, nii edukas kui ka mitte väga edukas, saab teha väikeseid muudatusi, et anda oma töötajatele rohkem võimalusi oma tööelu kontrollida ja see endale meeldivamaks muuta.

Autor: Kathleen Kanervikko, Motivaatori turundusjuht