Autor: Personaliuudised.ee • 10. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Registreeritud töötute arv suurenes jaanuaris nii sesoonsetest teguritest tulenevalt kui ka töövõimereformi mõjul. Jaanuari lõpus oli töötuna registreeritud 30 890 inimest ehk 4,8% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 6192. Kokkuvõttes suurenes registreeritud töötute arv jaanuaris võrreldes eelneva kuuga ligi 9%, kuid võrreldes aastataguse ajaga oli töötute arv pea 3% väiksem. Prognoosid näitavad, et töövõimereformi mõjul on 2017. aastal registreeritud töötute arv keskmiselt ligikaudu neljandiku võrra kõrgem, kui see oli eelnenud aastal.

Seoses töövõimereformi uue etapiga kasvas jaanuaris töötukassa tuge kasutavate inimeste hulgas oluliselt just vähenenud töövõimega inimeste arv. Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töötukassa ka nende pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet, kelle töövõimet eelnevatel aastatel on hinnanud sotsiaalkindlustusamet.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel: „2016. aasta juulist alustasime töövõime hindamistega nendel juhtudel, kus inimesel ei olnud eelnevalt töövõimet hinnatud. Täna teeme ka korduvhindamisi, mis tähendab, et keskmiselt kuus on hindamise taotlejaid 1000 asemel ligi 4500, mis vastab ka meie tehtud prognoosidele. Pool vähenenud töövõimega inimestest töötab juba praegu, aga on märkimisväärne osa neid, kellel on osaline töövõime säilinud, kuid kes on praegu ilma tööta ja saavad tööotsingutes abi töötukassalt. Sellest tulenevalt suurenebki töövõimereformi esimestel aastatel töötukassas registreeritud töötute arv.”

Kõrgeim oli jaanuaris registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (10,9%) ja Valgamaal (8,6%) ning madalaim Harjumaal (3,5%) ja Tartumaal (3,6%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jaanuari lõpus lihttöölised (22%), oskustöötajad ja käsitöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Jaanuarikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks eelneva kuuga võrreldes 45% rohkem ning aastataguse ajaga võrreldes 33% rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4531 uut tööpakkumist, millest 55% sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 8026. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid oskustöötajatele ja käsitöölistele (24%), teenindus- ja müügitöötajatele (22%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (21%) pakutavad töökohad.

Jaanuarikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3679 inimest (sealhulgas 495 vähenenud töövõimega inimest). Tööalasel koolitusel osales jaanuaris 3063 ja tööotsingu töötoas 1299 inimest. Tööpraktikal osales 856, tööharjutusel 462 ning tööklubis 442 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1962 korral.

Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti jaanuaris 799 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 27 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 35 uut töökohta.

Palgatoetusega oli jaanuaris töötamas 1345 inimest. Lisaks osales veel 5166 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Vähenenud töövõimega inimeste teenustest osales tööalasel rehabilitatsioonil 887 inimest, kogemusnõustamisel kümme inimest ja kaitstud töö teenust osutati 164 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku osales erinevatel teenustel 3241 inimest.

Töötukassa maksis jaanuaris töötuskindlustushüvitist 10 507 inimesele ehk 30% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 433 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle nelja miljoni euro.

Ligikaudu 151 euro suurust töötutoetust sai jaanuaris 7693 inimest ehk 22% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa jaanuaris 818 inimesele. Keskmine jaanuaris määratud hüvitis oli 1720 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,4 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa jaanuaris 44 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli jaanuaris 2599 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 168 tuhande euro.

Töövõime hindamise taotlusi esitati jaanuaris 4456. Kuu jooksul määrati osaline töövõime 899 ja puuduv töövõime 271 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 316 inimesel.**  Töövõimetoetust maksti jaanuaris 3230 inimesele kogusummas ligi 692 tuhat eurot.***  Tööandjate esitatud taotluste alusel hüvitati sotsiaalmaks 20 189 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest väljamakstud sotsiaalmaksu summa oli jaanuaris 2,5 miljonit eurot.

* Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende inimeste arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.

** Töövõime hindamise taotluse osas tehakse otsus tehakse 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest.

*** Töövõimetoetuse taotluse osas tehakse otsus pärast otsust töövõime hindamise kohta.

Allikas: Eesti Töötukassa