21. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tunne ennast ja oma kolleegi!

Foto: pixabay.com
Töökollektiivis on nii noori kui ka vanu, miks nad üksteise suhtes mõnikord tõrjuvad on? Mida on vaja teada erinevatest generatsioonidest? Mõtle sinagi, millistesse põlvkondadesse jaotuvad sinu kolleegid, õpi nende omapära veidi paremini tundma ja oledki juba poolel teel.

Me puutume iga päev kokku erinevate inimestega nii oma pereringis kui ka sellest väljaspool. Need inimesed esindavad sageli eri põlvkondi ning me teame, kuidas omavahel suhelda ja samastuda, et saavutada isiklikke eesmärke ja teha vajalikke otsuseid. Seega peaks olema võimalik olemasolevad oskused üle kanda ka töökeskkonda. Miskipärast ei ole see aga alati nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Kolleegidevahelise suhtlemise muudavad keerulisemaks näiteks alluvussuhted ja otsustusõiguse jaotumine. Samuti on üha sagedasem olukord, kus autoriteetset positsiooni ja võimu vanema põlvkonna üle omavad hoopis noorema vanuserühma esindajad. Võrdluses perekondlike suhetega on erisuseks kindlasti ka fakt, et perekond jagab enamasti ühiseid väärtushinnanguid, mis aga ei kehti alati töise kollektiivi puhul.

Et oma kolleege paremini tundma õppida ja mõista kollektiivi vanuselisi erisusi, võib aluseks võtta levinud nelja generatsiooni jaotuse. Kindlasti ei ole võimalik inimesi pelgalt sünniaasta põhjal lahterdada, kuid iga generatsiooni kirjeldusest võib tõmmata mõningaid paralleele vastaval ajavahemikul sündinud kolleegidega. See annab meile parema ülevaate, kuidas omavahelises suhtluses toimida ja milliseid iseärasusi arvestada. Eri põlvkondadel on omad tunnused ja humoorikad „kiiksud”. Nende teadmine ei muuda meid alati ehk tolerantsemaks, kuid võib anda näiteks võimaliku esimese jututeema jää sulatamiseks teisest generatsioonist kolleegiga. 

Vaikne põlvkond ehk veteranid

Enne 1946. aastal sündinuid kutsutakse vaikseks põlvkonnaks, erapooletuteks, kohanemisvõimelisteks, traditsioonilisteks või veteranideks. Seda põlvkonda peetakse ka suurimaks. 

Need inimesed tunned ära konservatiivsuse, kaalutletuse ja lojaalsuse poolest tööandjale. Nende tööd iseloomustab moto: „et saaks tehtud!”. Enamik selle põlvkonna esindajaid või nende kaaslased on teeninud sõjaväes ja on nüüdseks seenioriikka jõudnud. Seetõttu austavad nad staaži, tiitleid ja auastmeid ning tunnevad end sellises süsteemis mugavalt. Kuna veteranid kasvasid teise maailmasõja ja suure depressiooni taustal, on neil väga praktiline maailmapilt ja teadmine, kuidas kehvadeks päevadeks raha kõrvale panna. Veteranidele ei meeldi muutused ja mitmetimõistetavus, nad ei ole eriti riskialtid ja austavad autoriteeti ning tööd. See põlvkond seab ja järgib reegleid ning tajub maailma turvalisena. 

Vaikse põlvkonna inimesed on kasvanud suurtes peredes (3–5 last), elavad enamasti suguvõsaga samas linnas ja tihti vanavanematega sama katuse all. Selle põlvkonna noored olid lapsepõlves kaasatud täiskasvanu rolli täitma, näiteks nooremaid lapsi hoidma.  pühendumine, riigimehelikkus, ohverdamine, raske töö, seadus ja kord, kannatlikkus, enne töö siis lõbu, reeglitest kinnipidamine, au, formaalne riietus. teine maailmasõda, küüditamine, metsavendlus, spordiühing Dünamo, Sirbi ja Vasara esimene number, Miki Hiir, raadio, Tarzan. Gustav Ernesaks, Arvo Pärt, Georg Ots, Fred Jüssi, Mati Unt, Reet Linna, Tõnis Kõrvits, Johnny Cash, Jack Nicholson, Dustin Hoffman, Bob Dylan, Neil Armstrong, Andy Warhol, John F. Kennedy ja Clint Eastwood.

Märksõnad:

Iseloomustavad aspektid:

Veteranide generatsiooni tuntud liikmed:

Beebibuumi inimesed ehk idealistid

1946.–1964-ndatest pärinejaid nimetatakse beebibuumi inimesteks, idealistideks. Neid iseloomustab ambitsioonikus, rööprähklemine, kõrgem haritus võrreldes ülejäänud kolme generatsiooniga, tugev töö-eetika ning lojaalsus nii karjäärile kui ka tööandjale.

Beebibuumi generatsiooni peetakse 60-tunnise töönädala leiutajaks. Nende tööalane moto on: „tööta, kuni kukud!”. Buumikate jaoks ei ole pensionile jäämine karjääri lõpp, vaid üleminek teistsugusele karjäärile. Nad on väga optimistlikud ja usuvad, et kui endale eesmärke seada ja kõvasti tööd teha, on võimalik kõike saavutada. Nad seavad pikaajalisi eesmärke ja järgivad pole-valu-pole-kasu-põhimõtet. 

Beebibuumi põlvkonna elustiil meenutab töönarkomaani oma – elada, et töötada. Tasakaal on nende jaoks omapärane idee, kuid mitte reaalne võimalus. Nende ja uuema generatsiooni kolleegide vahel võib tekkida pingeid, sest beebibuumist pärinejad eeldavad ka teistelt samasugust töö-eetikat ja töötunde. Buumikad on tarbijad ja nende edu korral on seda selgelt ja laialt näha. Enamasti on neil tööl juhtkonnaga armastan-vihkan suhe ja nad on hea meelega valmis võimu õõnestama, samas soovides ise liidri positsiooni haarata.

Beebibuumi põlvkonna peresid iseloomustab kõrgem lahutuste arv, pereliikmete väiksem arv (2–3 last), kodused emad ja pere eri põlvkondade elamine üksteisest pikkade vahemaade kaugusel. Ka beebibuumist pärinejatel tuli lapsepõlves ette täiskasvanu rolli täitmist ja sarnaselt veteranidega tajuvad nemadki maailma turvalisena.  optimism, orientatsioon meeskonnale, personaalne vaevatasu, tervis ja heaolu, isiklik areng, noorus, töö ja kaasatus, äri-vabaaja (high end) riietus. kolhoosid, II suurküüditamine, Mustamäe linnaosa ehitamine, valmis Tallinna laululava, otserong Moskvasse, Martin Luther King Jr., televisioon, kohevad seelikud, rahu märk. Hendrik Toompere, Edgar Savisaar, Urmas Ott, Mart Laar, Elmo Nüganen, Anu Saagim, Erika Salumäe, Tõnu Õnnepalu, Paavo Järvi, Oprah Winfrey, Bono, Tom Hanks, Bill Clinton, Madonna, Denzel Washington, Bill Gates, Johnny Depp ja Whitney Houston.

Märksõnad:

Iseloomustavad aspektid:

Beebibuumi generatsiooni tuntud esindajad:

X-generatsioon

Ajavahemikus 1965–1980 sündinud inimesed kuuluvad generatsiooni X, nad on reaktiivsed. Nad on iseseisvad, paindlikud ja hästi kohanevad. 

Generatsioon X ei näe mõtet aja raiskamisel vähem oluliste tegevuste peale, nende põhimõte on: „kui see pole katki, ära paranda”. X-inimesed kasvasid üles üksinda, kuna nende mõlemad vanemad olid tööl. Neil puudub austus teenistuse, tiitlite ja auastmete vastu, kuna kuigi nende vanematel võisid olla kõik mainitud kolm, kaotasid nad raskel ajal siiski töö. Generatsiooni X karjäär moodustab mosaiigi tööst, õppimisest ja perekonnast. Nad töötavad, et elada, ning vaatavad maailma kerge küünilisuse ja umbusuga.

X-inimesed kasvasid üles ajal, mil lahutuste arv jõudis tippu ja üksikvanemad olid ühiskonnas normiks, mitte erandiks. Samas oli tõusev trend kahe sissetulekuga pered. Perekonnad (keskmiselt 1,7 last) asusid teineteisest üha kaugemale elama ja selle põlvkonna lapsed ei osalenud eriti täiskasvanute kohustuste täitmises. Üksi kasvamise tõttu iseloomustab antud põlvkonna täiskasvanuid mõtlemisviis „me peame oma laste suhtes paremini käituma”. X-generatsioon näeb maailma ebaturvalisena, nad on ettevaatlikud pühendumise, professionaalsuse ja erinevate isiksuste suhtes.  küünilisus, pessimism, kohanemine muutustega, iseseisev toimetulek, äri-vabaaja (low end) riietus. viiepäevane töönädal, hakati jõustama üldist keskharidust, trollibussiliin, Tallinna-Helsingi laevaliin, „Kevade”, Lasnamäe linnaosa ehitus, Iraani pantvangikriis, John Lennoni mõrv, platvorm kingad, Simpsonid ja õhtused seebikad. Taavi Rõivas, Indrek Hargla, Navitrolla, Mailis Reps, Urmas Reinsalu, Markko Märtin, Janika Sillamaa, Kristina Šmigun, Tiit Ojasoo, Andrus Värnik, Barack Obama, Jennifer Lopez, Tom Cruise, Michael Jordan, Jennifer Aniston, Demi Moore, Cameron Diaz, Mariah Carey, Reese Whiterspoon, Leonardo DiCaprio.

Märksõnad:

Iseloomustavad aspektid:

X-generatsioonist tuntud pärinejad:

Y-põlvkond

1981.–2000. aastatel sündijad moodustavad ühise nimetaja generatsioon Y või millenniumipõlvkond. Y-põlvkond kasvas sarnases keskkonnas X-generatsiooni kuulujatega, kuid erineva kasvatusstiiliga (näiteks aeg-maha-põhimõte, mitte ata-ata). Selle põlvkonna inimesed on väga teadlikud keskkonnast, nad on avatud ja tolerantsed eri rasside, vanuserühmade, rahvuste, seksuaalse suundumuse jne suhtes. Samuti ollakse sotsiaalselt teadlikud ja mures isikliku turvalisuse pärast. 

Y-generatsioon on väga ettevõtlik ja tehnoloogiateadlik. Nad ei kujuta ette maailma ilma mobiilseadmete ja 24/7 ühenduseta. Enamasti on Y-inimestel oma vanematega paremad suhted kui eelneval X-generatsioonil ja beebibuumi omadel. Neil on suur huvi meeskonnatöö vastu ja vaatamata diskussioonidele rööprähklemise teemal, nihutab Y-generatsioon korraga mitme tegevuse elluviimisel jätkuvalt piire. Millenniumi inimene eeldab, et saab mõjutada oma tööd puudutavaid tingimusi ja et tööandja kohandab tööd tema kui kliendi vajadustele vastavalt.

Y-generatsiooni lapsepõlv möödus finantsbuumi saatel, mil 1990ndal oli stabiilne sissetuleku kasv ja hiljem majanduskrahh. Millenniumlaste vanemate keskmine iga oli varasemast kõrgem ja pered väikesed. Oluline aspekt on Y-generatsiooni kuulujate vanemate haritus – ühes peres neljast oli vähemalt ühel vanemal kõrgem haridus. täpsus, enesekindlus, saavutusvajadus, sotsiaalne võrgustik, online-elud, rööprähklemine, lühike keskendumisvõime, kõrged ootused, millegi muutmine, tolerantsus, keskkonnateadlikkus, autentsus, perekond, globaalne perspektiiv, tehnoloogia, isiklik vabadus, meeskonnatöö, riietus – mis iganes mugav on. valmisid Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, postimaja, hotell Olümpia, uus Pirita tee ja uus lennujaamahoone, Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas, XX üldlaulupidu, öölaulupeod, Rock Summer, iseseisev Eesti, talongid, Erki Noole OM-i kuldmedal, Eesti Eurovisiooni-võit, 9/11 USA-s, esimene kloonitud lammas Dolly, Iraagi sõda ja rahumissioon, printsess Diana surm, Pokemonid, Harry Potter, Super Mario, Britney Spears ja Bart Simpson. Priit Võigemast, Tanel Padar, Maarja-Liis Ilus, Lenna Kuurmaa, Tanel Sokk, Ragnar Klavan, Alfred Kongo, Voldemar Väli, Anne Hathaway, Natalie Portman, The Jonas Bros, Daniel Radcliff, Rihanna, Megan Fox, Miley Cyrus, Scarlett Johanson, Lady Gaga, Shia LaBeouf.

Märksõnad:

Iseloomustavad aspektid:

Tuntud Y-generatsiooni kuulujad:

Erinevused

Põlvkonnad erinevad üksteisest sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike mõjutuste poolest. Neil kõigil on erinev perekondlik taust ja struktuur. Generatsioone eristab ka haridus. Veteranide jaoks oli haridus unistus, beebibuumi omade jaoks sünniõigus, X-põlvkonnale on see edu võti ja Y jaoks uskumatu kogemus. Põlvkondi eristavad ka väärtused, moraal ja tööeetika. Omavaheliseks suhtlemiseks kasutavad neli põlvkonda erinevaid viise ja neil kõigil on omad töömotivaatorid. Erinevused on ka selles, kuidas soovitakse ja osatakse tagasisidet saada ning milline on inimeste suhtumine organisatsiooni ja selle eesmärkidesse.

Põlvkondadel on erinev majanduslik käitumine ja suhe tehnoloogiasse ning üleüldised erisused maailmapildis. Näiteks kasutab 62% millenniumlastest tööl olles sotsiaalseid kanaleid, samas kui beebibuumi omadest teeb seda vaid 14%. Millenniumlased veedavad päevas keskmiselt 10,6 tundi sotsiaalvõrgustikes, beebibuumi omad aga vaid 5,6 tundi.

Igal põlvkonnal on oma plussid, mida tasuks väärtustada ja heas mõttes ära kasutada. Iga generatsioon vaatab järeltulijaid küüniliselt ja mõtleb nostalgiliselt vanadest headest aegadest. Veteranidel on aegade jooksul kogutud olulisi teadmisi, millel on nii tööalases kui ka laiemas mõttes oluline väärtus. Beebibuumi seltskonnal on samuti häid kogemusi ja ajalugu, mida jagada. Nad saavad aidata nooremaid kolleege, et viimastel ei tuleks juba tehtud vigu ise korrata või samu takistusi ületada. X-põlvkond on kogenud tänapäeva tehnoloogias. Nad on võimelised kiiresti uusi tarkvaralahendusi ja tehnoloogiatrende õppima. Selles on nad eriti väärtuslikud just vanematele kolleegidele, et pidada sammu töökeskkonnas toimuvate tehnoloogiliste muudatustega. Y-generatsiooni inimesed on samuti tehnoloogias kogenud ja oluliseks allikaks, et aidata teisi kiiresti muutuvas arvutimaailmas.

Suur erinevus varasematest põlvkondadest

X- ja Y-generatsioonid erinevad oluliselt varasematest põlvkondadest, sest nende igapäevaellu kuulub interaktiivsus nagu sõnumineerimine ja blogid. Kõik see on arendanud uusi oskusi ja loonud innovaatilised lähenemisviisid koostööle. Need kaks põlvkonda on sageli hädas kaheksast viieni kestvate tööpäevadega, sest nad näevad sellele korraldusele palju paremaid ja endale sobivamaid alternatiive.

Noorema põlvkonna esindajad tunnevad sageli, et vanem põlvkond ei austa või ei usalda nende ideid, ja see tekitab neis väärtusetuse tunde. Samas tajub vanem põlvkond, et noorematel jääb puudu tööeetikast ning austusest autoriteedi ja organisatsiooni tegevuse vastu. Need arusaamad, tõesed või mitte, võivad viia võimetuseni omavahel edukalt suhelda. Selles suhtes peaksid inimesed püüdma teineteist paremini mõista või tegema seda neutraalse kolmanda isiku (näiteks juhi) toel.

Iga inimene on mitmes mõttes nagu kõik teised inimesed, nagu mõni teine inimene ja nagu mitte ükski teine inimene.

* Artikkel ilmus ajakirjas Personali Praktik.

Autor: Autor: Kadri Kütt, HR-valdkonna spetsialist

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456