Autorid: Tööelu.ee, Tööelu.ee • 4. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis juhtus

Esimest päeva ehitusettevõttes tööl olnud töötaja pidi paigaldama lehtmetallist katteplaadid vaheseinale kõrgusega 3,5 m. Pärast metallplaatide kinnitamist asus ta paigaldama plaatide vahele vertikaalset liistu. Liistu kinnitamiseks kasutas töötaja akutrelli. Madalamal olevad kruvid sai ta sisse keerata põrandal seistes, kõrgemal oleva kruvi keeramiseks oli vaja saada põrandapinnast kõrgemale. Töötaja valis kõrgemale saamise abivahendiks läheduses olnud 2,5 m pikkuse kaabliredeli. Ülemise kruvi kinnikeeramise ajal seisis töötaja redelil umbes ühe meetri kõrgusel põrandapinnast. Töötamise ajal hakkas kaabliredel põrandal nihkuma, töötaja kaotas tasakaalu ja kukkus betoonpõrandale. Kukkumise tagajärjeks oli teadvusekaotus ja raske peavigastus.

Miks juhtus

Õnnetuse otsene põhjus oli põrandast kõrgemal töötamiseks kasutatud vahendi vale valik. Ehkki kaabliredelite nimetus võib viidata redelile, mille abil kõrgemale liikuda, siis tegelikult see nii ei ole. Kaabliredelid on ette nähtud elektrikaablite paigaldamiseks ning nende tugevuse ja kuju väljatöötamisel ei ole arvestatud ronimise ja seismisega. Isegi siis kui kaabliredel sellel seistes ei deformeeru, ei sobi see abivahendiks kõrguses töötamisel, sest redeli külgmiste elementide otsad puutuvad aluspinnaga kokku väga väikesel pinnal. Seetõttu on redeli nihkumine neil seistes väga tõenäoline. Eelkirjeldatud olukorras võis piisata kaabliredeli nihkumiseks veidi tugevama jõu rakendamisest akutrelli kasutamisel.

Teisel pool seina oli olemas selleks tööks sobilik redel, mida töötaja oli eelnevalt kasutanud kinnitamiseks. Siiski otsustas töötaja jätta ühe kruvi keeramiseks paarkümmend sammu tegemata ja kasutas lähemalt kätte saadud, aga sobimatut abivahendit. Õnnetuse kaudseks põhjuseks saabki pidada esimest päeva tööl olnud töötaja vähest juhendamist ja väljaõpet ning liiga varajast iseseisvale tööle lubamist. Uute töötajate puhul on soovitatav, et nad töötaksid mõnda aega koos kogenud kolleegiga, kes muuhulgas jälgiks ka seda, kas uus kolleeg oskab ja tahab ohutult töötada.

Allikas: Tööelu.ee