11. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Neli tingimust, et treeningkoolitus poleks ühekordne lõbu

Arendusfirma Trendline juht Eero Palm
Hea treening järgib treeningplaani. Kas kujutaksid ette sportlase treenimist, kui iga treening viiks teda eri suunda ning poleks selget visiooni ja sihti? Eesmärgipärane treeningkoolitus peaks olema niisiis selline, kus treenitakse suhtlusmalli, mida tööandja oma töötajatelt eeldab. Ja treeningust jääb “päevikusse” konkreetne mõõdetav märk maha neile, kes ettevõtte sees töötajate oskuste arendamise eest vastutavad.

Treening on seotud rutiinist ja mugavustsoonist väljumisega, muidu arengut ei tule.

Kuidas seda saavutada?

ESITEKS peavad olema paigas selged pidepunktid, mille rakendamist oodatakse. Ehk ettevõte peab ise eelnevalt teadma, mida oma töötajatelt nõuda-oodata-eeldada. Kui treeningu korraldab koolitusfirma pelgalt enda äranägemise järgi, siis on pärast iga koolitust uus suund vastavalt sellele, kus poolt tuul puhub ja kui veenev koolituse juht satub olema.

TEISEKS peaks eeltöö raames (enne koolitusi) olema kõigil selge ja üheselt mõistetav, mida treenima hakatakse ja miks. Töötajatel peaks selleks ajaks olema selgelt teada, mida ettevõte temalt ootab, vastasel juhul ei oleks tegu treeningkoolituse vaid teoreetilise õppega (mis on samuti väga vajalik, aga sisult erinev).

KOLMANDAKS peaks enne harjutustega alustamist fikseerima komistuskohad ja konkreetsed fookused, sest eesmärk on juurutada oma kliendisuhtlusesse tööandja aktsepteeritud käitumismallid ning näha kolleegide pakutavaid võimalusi samade põhimõtete (reeglite) elluviimiseks.

NELJANDAKS peaks kvaliteetsest treeningust märk maha jääma! Ja seda mitte ainult töötajate, vaid ka juhtide jaoks. Üks asi on, et töötajad ise saavad aru, milles on nende kitsaskohad, kuid kogu meeskonna jätkusuutliku arendamise seisukohalt on vaja, et nii osakonnajuht kui ettevõtte vastava valdkonna tippjuhid saaksid aru, mida meeskond täna rakendab ja milles jänni jääb.

Oleks ju lahe, kui korralikus kasutajaliideses jõuaks koondinfo iga treeningul harjutuse teinud inimese kohta veebipõhiselt juhtkonnani. Näiteks hinnang nii kolleegide (anonüümselt) antud kokkuvõttena kui kogenud koolitaja arvamus töötaja hetkeoskustest.

Muidugi on võimalik ka kõiki treeningolukordade videosalvestisi järele vaadata, aga pakun, et see on tänapäeva kiire tempo juures kohmakas, juhtidel pigem pole aega neid salvestisi ükshaaval läbi vaadata. Video võib olla muidugi hea tööriist ühisanalüüsi ajal, aga mitte niivõrd hiljem kasutamiseks. Märksa operatiivsem on, kui juht saab võrdleva kokkuvõtte kõigi meeskonnaliikmete kohta koos analüüsiga.

Treenides peab hoidma teatud treeningpulssi, sisukas treeningkoolitus ei ole pelgalt meelelahutus ja fun! Muidugi on hea, kui treening möödub inimlikus ja loomingulises meeleolus, aga eesmärk on teadlikult harjutada, harjutada, harjutada, et tavaolukorras rakenduksid käitumismallid ja põhimõtted juba alateadlikult.

Autor: Eero Palm, arendusfirma Trendline juht

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456