30. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas vältida läbipõlemist IT-sektoris?

ERPLY asutaja ja tegevjuht Kristjan Hiiemaa
Foto: Raul Mee
IT-sektori töötajad tunnevad kõikjal maailmas keskmisest suuremat stressi – tehnoloogiaajakirja Computerworld uuring näitab, et 46% vastanutest peab oma tööd väga või pigem stressirohkeks, kirjutab ERPLY tegevjuht Kristjan Hiiemaa.

18% vastajate jaoks on stressi viimasel aastal rohkem, kui varasemalt ja see pole ka ime, sest vastamisi tuleb seista pikkade töötundide ja ülesannetega, mis ei näi iialgi lõppevat. Lisaks peab IT-töötaja sageli olema valmis kliendi probleemidele 24/7 reageerima ning tundma end kodus nii kliendi äri kui ka äri ja juhtimist üldisemalt puudutavates küsimustes. Pikaajaline stress võib viia läbipõlemise, kehvemate tulemuste ning lõpuks isegi ametist ja erialalt lahkumiseni.

On selge, et tööstressi täielikult vältida ei saa, sellega toimetulekuks tuleb koostööd teha nii töötajal kui tööandjal. Samas on teada, et positiivne tööstress on paljusid inimesi käivitav motivaator. ERPLYs jälgitakse stressitaset proaktiivselt töötajatelt tulevate signaalide põhjal – kui töötaja on ärritunud, töö läheb üle tähtaja, lühikese aja jooksul lisanduvad üksikud korduvad haiguspäevad või halveneb läbisaamine töökaaslastega, siis selliste murede ilmnemisel sekkub vahetu juht, et selgitada välja põhjus ja töötajat võimalusel aidata, näiteks muuta töökorraldust, tingimusi vms.

Tööstressiga toimetulekus on vaja avatud suhtlust – inimese oskus õigel ajal abi paluda ja sobiva sisekliima loomine ettevõttes. Tööstressi sümptomite ilmnemisel võib pakkuda teatud perioodiks ka individuaalset töökorraldust, näiteks võimalust töötada kodust või tavapärastest erineva töögraafiku alusel, sealhulgas võimalust töötada Tallinna kontori asemel Tartus või vastupidi.

Koolitused aitavad igapäevarutiinist välja

Hea on võimalus osaleda ettevõttevälistel seminaridel ja koolitustel, olgu nendeks siis erialaline tippkoolitus välismaal või kohalik seminar, igal juhul tuleks lubada töötaja oma tavapärasest rutiinist välja, et ta tuleks tagasi kasulike teadmiste ja uute ideedega.

Töötajaid väärtustav ettevõte toetab meeskonnas tervislikke eluviise, näiteks toimuvad mitmel korral nädalas tennise- või sulgpallitreeningud või on organiseeritud massaaž ja jooga. ERPLYs tingis massööri kohapeale toomise töötervishoiuarsti ettekirjutus „püsiva töövõime säilitamiseks vajalik massaaž” ning kuna töötaja ei leidnud sobivat aega ja nõuetele vastavat spetsialisti, kelle juurde minna, tuli see ettevõttesse tuua. Venitustel põhinevas joogatrennis pööratakse tähelepanu nii istuvast tööst tuleneda võivatele selja- ja õlavöötmeprobleemidele kui spetsialiste nõuandeid vajavate tervisespordiga tegelevate töötajate vajadustele.

Ka ühised ettevõtmised nagu suvepäevad ja jõulupidu on eelkõige mõeldud ühiseks ajaviitmiseks ja meeskonna tundmaõppimiseks. Alati tasub silmas pidada, et üritus oleks huvitav nii spordiharrastajatele kui ka kultuuriarmastajale. Üritusi ei pea korraldama kaks korda aastas suvel ja talvel, vaid võimalusi meeskonnaga lõõgastumiseks on erinevaid – tuleb osata väiksematest töövõitudest ja sündmustest rõõmu tunda ja neid tähistada, et minna julgelt ja ühtse meeskonnana vastu uutele väljakutsetele.

Tööõnne ekspert Tiina Saar-Veelmaa astub esinejana üles ka 8. novembril Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses toimuva Koolituskonverentsi töödisaini töötoas. Vaata lisainfot ja registreeri veel viimaseid päevi soodushinnaga SIIN.

AS-i Proekspert tööõnnespetsialist Tiina Saar-Veelmaa räägib, et nende jaoks koosneb stressivaba keskkonna loomine paljudest mikroskoopilistest tegevustest, mille aluseks on soov olla tervist toetav tööandja – töötajale on efektiivne olemise eelduseks keha ja vaimu tasakaal.

Eesmärgiks terve töötaja

Aastaid tagasi, mil ta ettevõttega liitus, nägi ta teatud mustreid, mida asus muutma. Näiteks kui hommikuti ei jõutud kodus süüa ja tööle tulles asuti kohe tööle, langes teatud hetkel veresuhkru tase nii madalale, et haarati automaadist Coca-Cola järele. Selline doping küll tõstis korraks veresuhkru taset, aga selle tagajärjeks võis olla karjuv kolleeg ning pärast veresuhkru kukkumist langes ka jõudlus jälle kiiresti. Sellest kasvas organisatsioonis välja teadmine, et toitumisel on töötaja efektiivsuses väga tähtis roll. Ja kontorisse tekkisid võileivad.

Olulised on pehmed väärtused, mis aitavad stressi vähendada. „Palett on lai ja pakume võimalikult erinevaid võimalusi. Küsime ka töötajatelt, mida nad lisaks sooviksid, ja püüame siis küsitavat juurutada,” räägib Saar-Veelmaa, et see on organisatsiooni jaoks hügieeniküsimus.  Iseenesest ei teki tema sõnul siiski midagi, vaid peab olema eestvedaja, kes teemaga tegeleb.

Väga tõsiselt võetakse tervisekontrolli, mis on ka seaduse järgi tööandjale kohustuslik, ent millesse Proeksperdis suhtutakse veelgi põhjalikumalt. „Teeme koostööd Confidoga, kes aitab kogu organisatsiooni tervist hoolikalt mõõta,” räägib Saar-Veelmaa. Arstidega on kokkulepe, et kui on näha mingeidki läbipõlemise või lausa depressiooni märke, räägitakse sellest, et oleks võimalik probleemidega kiiresti tegeleda.

Ettevõttes psühholoog ja coach

Tähelepanu pööratakse ka töökohtade ergonoomilisusele. Regulaarselt käib ettevõttes toolikoolitaja, kes tuletab meelde, kuidas tuleks töölauda ja tooli kasutada ning et pikemalt istudes lähevad veresooned kinni. Lisaks toimuvad mindfulness´i ja joogatunnid. Võimalik on kasutada ka personaalset psühholoogi ja coach’ingut.

Saar-Veelmaa sõnul jälgitakse, millised tegurid võivad inimeste võimekust vähendada. „Kui töötaja võimekus on potentsiaalselt sajaprotsendiline, siis sellest ampsavad paljud asjad oma osa ära,” räägib ta. Näiteks kui koosolekud on broneeritud üksteise otsa ja inimene ei suuda ümber lülituda või on muid segavaid faktoreid.

Sotsiaalsete oskuste arendamine

Tähtis on sotsiaalsete oskuste arendamine – stressi võib põhjustada ka see, et ei osata anda tagasisidet, vaid sõidetakse teisele sisse, mis omakorda tekitab pingeid.

Tiimides toimub meeskonnakaaslastele avatud tagasiside andmine. „Muidu võib juhtuda, et inimene arvab ise, et kõik on korras, aga tiimiliikmed toovad välja, et nad pole rahul, et igal hommikul koosolekule hilinetakse.” Juhtideta organisatsioonis, mida Proekspert on, peavad töötajad suutma endale ise piire seada. „Oleme arutanud teiste valdkonna personalijuhtidega, et vabas õhkkonnas kipuvad inimesed liialt tegema ja läbi põlema,” räägib Saar-Veelmaa, et on püütud teha nii palju, kui osatakse, et seda vältida.

Oluline on Saar-Veelmaa sõnul ka eeskuju – kui räägitakse ühte, aga liidrid ise teevad teisiti, ei usuta seda, mis tegudega reaalselt kokku ei lähe. „Meil on väga terve õhkkond – kui saadetakse kirju unetundide arvelt, siis varsti müksatakse inimest, et see pole väga mõistlik,” toob ta näiteks.

Lisaks töötaja tervise jälgimisele on aga hulgaliselt teisigi võimalusi töötajate stressitaset kontrolli all hoida.

Monitooritakse tööks kuluvat aega

Computerworld.com kirjutab, et pilveteenuseid pakkuva USA ettevõtte Zumasys tehnoloogiajuhi Andy Takacse sõnul on stressirohkus IT-s mõistetav. „Töö võib tunduda ühe katastroofi juurest järgmise juurde jooksmisena,” kirjeldab ta, et konkurentsis püsimiseks peavad inimesed täitma väga kõrgeid nõudmisi. Kuna ületöötamine halvendab nii töötulemusi kui suhteid meeskonnas, jälgitakse ettevõttes väga hoolikalt, kui palju aega töötamiseks  kulub – töötajaid julgustatakse võtma vabu päevi ja kui vaja, piiratakse puhkusel olijate ligipääsu e-kirjadele.

Kui mõni meeskond on tegelenud väga töömahuka projektiga või olnud mõnel muul põhjusel tööga ülekoormatud, antakse neile lisapuhkepäevi ja püütakse organisatsioonis tööd nii ümber korraldada, et koormus jaotuks tulvikus ühtlasemalt.

Ebarealistlikud eesmärgid tekitavad pingeid

USA mittetulundusühingu Mitre (opereerib riiklikult rahastatud uuringu- ja arenduskeskusi) tegevjuht Joel Jacobs rõhutab, et oluline on seada realistlikud eesmärgid. „Inimesed töötavad efektiivselt senikaua, kuni nad teavad, et seatud eesmärgid on realistlikud ja saavutatavad. Kui plaanid on mittejõukohased, röövib see tegutsemistahte,” teab ta. 

Väga pikalt ühele asjale keskendumine võib olla inimesele väsitav, seega on tervitatav, et inimesed liiguvad ühest projektist, valdkonnast või kliendi juurest mõne teise juurde. Jacobsi sõnul pakuvad nad töötajatele arvukalt rutiini lõhkumise võimalusi – vajadusel saab töötada ajutiselt uuel ametikohal, teises osakonnas või lihtsalt oma ülesandeid varasemaga võrreldes uutmoodi täita.

Allikas: ERPLY blogi

Autor: Kristjan Hiiemaa, ERPLY asutaja ja tegevjuht

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456