14. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring kinnitab, et emotsionaalse väärkohtlemise pärast töökohal tunnevad võrdselt muret nii naised (19%) kui ka mehed (18%). „See näitab, et tegemist ei ole soopõhise küsimusega – näitaja on murettekitavalt kõrge mõlemal juhul,” ütles ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma.

Erinevused hakkavad silma vanusegrupiti. Kõige suurem on hirm 35–44-aastaste hulgas (23%) ning kõige madalam 18–24-aastaste noorte seas (16%). „Emotsionaalseks väärkohtlemiseks peeti muuhulgas näiteks negatiivse tagasiside andmist teiste ees ja kolleegide peale hääle tõstmist,” selgitas Uusma.

Lätis ja Leedus on tulemused Eestiga võrreldes veelgi kurvemad. „Leedus kardab emotsionaalset väärkohtlemist tööl olles 28% meestest ja 32% naistest. Vastupidiselt Eestile on hirm kõige suurem just noorte seas,” lisas Uusma. Ka Lätis tunneb töökohal väärkohtlemise hirmu 24% meestest ja 28% naistest. 

Pereringis olles on sama hirm riikide lõikes veidi madalam. „Emotsionaalset väärkohtlemist, näiteks karjumist, ignoreerimist ja alandamist, pelgab pereringis Eestis 16% naistest ja 13% meestest,” kinnitas Uusma uuringule tuginedes.

Baltimaade turvalisuse uuring on tehtud koostöös Läti avaliku arvamuse uuringu keskuse SKDS-iga, selles osales 1000 inimest Eestist, Lätist ja Leedust. Kokku on andmestikus 3000 inimese vastused.

Allikas: ERGO Insurance SE