22. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kogenud juhtimistreener ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Margus Alviste leiab, et uut inimest ei tasu valida ainult töövestluse põhjal. On hulk inimesi, kes on harjunud töövestlustel käima – nad tulevad vahel vestlusele lihtsalt õnne proovima ega pruugi tööst huvitatud ollagi. Sellised kogenud kandideerijad oskavad end vestluse jaoks sobivalt riietada, teavad, kuidas head muljet jätta, ning vastavad küsimustele väga professionaalselt.

Kuidas leida meeskonnatööks sobiv inimene?

Kuidas aru saada, kas töövestlusel on meeskonnatööks sobiv inimene? Vahel on mõistlik rakendada küsimustikke ja teste, aga ­ainult nende tulemustele ei tasu lootma jääda. Traditsioonilisele vestlusele lisaks võiks teha mõne mängulise harjutuse või sotsiaalse eksperimendi. Üks võimalus on tuua kõik kandidaadid ühte ruumi kokku ja anda neile ülesanne, mille käigus peavad nad 15 minuti jooksul saavutama kokkulepitud tulemuse. Umbes 10 minutiga on võimalik aru saada, kui sobivad need inimesed koostööks on. Nimelt unustab inimene 5–7 minuti jooksul ära enda kontrollimise ja avalduvad tema loomulikud käitumismustrid.

Äripäeva Akadeemia koolitus „Meeskonnatöö varjatud tahud”.15. mai 2018

Ülesande lahendamise või sotsiaalse eksperimendi käigus tasuks jälgida inimeste dominantsust ehk nende püüdlust hakata võimalusel täitma juhi rolli. Väga tugevalt domineeriv inimene ei pruugi meeskonnatööle positiivselt mõjuda, sest ta üritab oma tahet igas olukorras peale suruda. See võib viia olukorrani, kus teised liikmed tunnevad, et nende panust ei väärtustata piisavalt, mistõttu langevad nii nende motivatsioon kui ka meeskonna üldine sünergia. 

Äärmuslikud inimesed ei sobi meeskonnatööks

Teine äärmus on täielikult mittedominantsed inimesed. Margus Alviste võrdleb neid veeklaasiga, mida nihutatakse siis, kui vaja on. Sellistel inimestel puudub initsiatiivikus ning nad eelistavad pigem alluda ja täita etteantud ülesandeid. Sageli tajuvad mittedominantsed inimesed, et nendest ei sõltu suures plaanis midagi, ja usuvad, et teistel on paremad tingimused töö tegemiseks. Selline mõtteviis saab neile väljakutsuvamate ülesannete juures takistuseks. 

Äärmuslikud isiksused ei ole meeskonnatööks väga hea valik. Alviste soovitab leida kollektiivi sellised inimesed, kes sobivad oma isiksuselt, hoiakutelt, mõtlemisalgoritmidelt ja temperamendilt suurema pildiga. Iga liige võiks ideaalis rikastada meeskonda mingisuguse originaalse panusega, sest meeskonna eesmärk on hakata üksikute inimeste puudusi kompenseerima ja tugevusi võimendama.

Autor: Keit Ausner, Äripäeva Akadeemia