3. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töö paradiisis: kas kaugtöö Tais paneb silma särama?

Sandra Lindermann ja Märt Vaha Tais kaugtööl
Foto: erakogu
Käesoleva aasta jaanuaris-veebruaris Taist kaugtööd teinud analüütik Märt Vaha peab Eesti ilma suurimaks inspiratsiooniks ja tõukeks selline väljakutse ette võtta. „Tegelikult mõlemal, mul ja mu elukaaslasel, on olnud pikka aega tahtmine välismaal töötamist proovida ning see soov õnnestuski täide viia. Siiani on natuke uskumatu, et selle ammuse unistuse täitumine nii sujuvalt õnnestus,” sõnab Märt.

Kaugtöö planeerimise ja eeltööga alustati umbes pool aastat ette. Lisaks oma elukorralduse paika loksutamisele oli oluline roll muidugi ka tööandjate valmisolekul. „Minul oli lihtsam, sest Kertu oli esimene Elisas, kes üldse käis kaugtööd tegemas pikka aega.” (Märdi otsene ülemus, uute teenuste juht Kertu Kriisk tegi ka ise mitu kuud tööd Hispaaniast – toim.) Seega oli Elisas positiivne kogemus ees ja Märdil ei olnud probleeme saada ülemuselt luba lennata teisele poole maakera.

BDO Eesti, kus töötab Märdi elukaaslane Sandra Lindermann, oli küll töötajatele aktiivselt kodukontori võimalusi pakkunud, ent kuidas võiks õnnestuda selline mitme muutujaga kaugtöö variant, polnud nad varem katsetanud ning mõte vajas hoolikamat ettevalmistust ja läbimõtlemist. Lõplik jaatav vastus ja kindlus saadi kuu aega enne minekut.

Riigivaliku tingis noorte jaoks eelkõige lühike ettevalmistusaeg, kliima ja mõistlik hind. „Kuna tegu oli elukaaslasele olulise katseprojektiga, et saaks ka tulevikus nii tööd teha, oli oluline väga hea internet.” Kuigi esiti kaaluti Balile minekut, möllas seal parasjagu Agungi vulkaan ning elukaaslased ei soovinud riskida. Reisi edasi lükkamine polnud mõeldav. „Sandral oli mineku ajaks juba enda kõrvale praktikant leitud ja temagi aeg oli piiratud,” ütleb Märt. Sandra töö eeldab asjade korraldamist kontoris kohapeal ja seega poleks kaugtöö saanud sel perioodil ilma lisajõududeta kõne alla tulla. Nii jäigi sõelale Pattaya.

Hea internetiga paradiis

Kuna Tai asub teises ajavööndis, oli hommik vaba, et ümbruskonda uurida ja toimetusi teha. Kohaliku aja järgi oli Märdil ja Sandral vaba aega kella ühe-kaheni. „Ärkasime, käisime söömas, vaatasime ringi, nautisime sooja ilma ja käisime rannas,” kirjeldab Märt. Rand, muide, asus nende elukohast vaid paarisaja meetri kaugusel.

 

Foto: erakogu

„Meie jaoks oli lõuna, Eestis aga söödi hommikust. Eesti jaoks lõuna oli meil õhtusöök,” selgitab Märt ja lisab: „Ühe korra vaatasin kuidagi kalendrit valesti ja läksin lõunale just siis, kui üks koosolek algas. Õnneks on seal ka söögikohtades nii hea internet, et sain koosoleku telefonis kohalikus wifis ära teha.” Ta tunnistab, et ajavööndite erinevus võib eriti alguses segadusse ajada – väljas läheb pimedamaks, mõtled, et enam koosolekuid pole, kuid siis meenub, et Eestis on ju alles lõunaaeg. Siiski peab ta seda ideaalseks ajavaheks, sest näiteks Hispaanias pead varem ärkama kui Eestis ja kohe tööpäevaga alustama. „Kohapeal saadki päikesepaistet nautida ainult nädalavahetusel. Tais on vastupidi – parima valge aja oled vaba.”

Märt ei pea kogemuse juures negatiivseks midagi. „Natuke ongi paradiis,” naerab ta. Internet toimis alati, seega kõik koosolekud ja tööülesanded said tehtud. Ainus seik, mis võis vahel töötamist segada, oli taimaalaste rollerilembus. „Miskipärast osa neist peab meeletut lärmi tegema. Kuigi me polnud väga autotee lähedal, tuli vahepeal Skype’i kõnesse sisse selline lärm, et inimesed küsisid, kas mul on kõik ikka korras.”

Millega peaks Taisse tööle mineja arvestama?

„Võrreldes Eestiga võib Tai esmapilgul tunduda räpane,” tõdeb Märt. „Kui Eestis on maja, selle kõrval teine maja ja vahel mitte midagi, siis Tais mahub majade vahele veel paar onni või prügimäeke. Sõltub muidugi ka piirkonnast, eksootilistel saartel ilmselt nii ei ole.”

Silma jääb Tai ka kirevusega. Meie põhjamaalastena oleme harjunud malbete toonide ja stiilipuhtusega. „Plastpudel on normaalne asi. Ja kunstlilled. Restoran võib olla igati viisakas, aga kunstlilled on nende jaoks täiesti okei,” naerab Märt.

Suhtlemisel kohalikega saab valdavalt hakkama inglise keelega. Kui küsida, millest Märt ja tema elukaaslane enim puudust tundsid, vastabki Märt: „Eesti keelest. Eestisse tagasi tulles oli mõnus taas emakeelses keskkonnas olla. Kõrv puhkas.” Sandra aga tunneb pigem siin puudust Tai rikkalikust värskete puuviljade valikust.

Lisaks, kui eestlased kurdavad ühistranspordi üle, siis Tais on bussiliiklus kui selline üsna olematu – asja ajavad ära kastiautod. „Saad hääletada ja peale hüpata. Hind on madal, seega sõida, palju tahad. Kui oled Eestis harjunud, et buss sõidab peatusest peatusse ja tead kindlat marsruuti, siis seal on kõik juhi oma suva. Võid auto peale minna, aga peab arvestama ka riskiga, et juht keerab viie minuti pärast otsa ringi ja ütleb, et hüppa maha. Sa ei teadnud kunagi, kaugele saad,” lausub Märt. Tegelikult saab transporti ka tellida, kuid see on juba kallim – 200 bahti (tavasõit on 10 bahti ehk 26 eurosenti).

Motivatsioon kaugel ei kao

Taist kaugtöö tegemine sobis Märdile ja Sandrale suurepäraselt, mistõttu ei mata nad maha plaani ka tulevikus oma tööd võimalusel sellises vormis teha. „Kaugtöö on väga hea viis, kuidas rohkem soojas kliimas olemist nautida, kui vaid puhkusereiside ajal. Puhkuse ajal saab ikka minna soojale maale ja Eestis on ka aastas kaks ilusat päeva, aga kui võimalus on, tahaks seda aega oluliselt rohkem,” sõnab Märt, et tegelikult jäi kuust ajast väheks ning järgmisel korral ehk proovitakse kaugelt töötada isegi kauem.

Foto: erakogu

Motivatsioonilangust Märt kaugel olles ei tundnud. „Töö on nii põnev, et motivatsioon püsib,” tõdeb Märt. Kaugtöö on küll tavaline tööaeg kõigi oma kohustuste ja piirangutega, kuid selles keskkonnas töötamisel oli hulk positiivseid aspekte. Kui siia lisada veel talvepuhkuse päevad ja kokkulepe, et neid saab kasutada nädalavahetuse pikendamiseks, on lõpptulemus väga nauditav. Kolm vaba päeva iga nädal andsid tema sõnul võimaluse ilusti välja puhata, tutvuda kohalike saartega ja veel rohkem paradiisikliimat nautida.

Autor: Märt Vaha, Elisa telekomiteenuste valdkonna analüütik

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456