Kaspari sõnul peab ettevõttes olema õige struktuur just vanuse poolest. „Kui ettevõttes on palju noori, ei pruugi õiget know-how’d tekkida. Ettevõtte ülesehitus peaks olema selline, kus vanemad töötajad jagavad kogemusi ja õpetavad noori, vaid nii saab olla ettevõtte jätkusuutlik ja töötajate lõimumine edukas,” sõnab Ots. Ta lisab, et vanema generatsiooni abita on uute töötajate areng aeglasem. Loeb ka projektide valimine, täpsemalt personaalselt valitud projektid, mis noort inseneri arendavad. Raskusaste peaks tõusma vastavalt arenguga.
„Ettevõttes, kus töötavad eri põlvkonnad, peaks personalijuht ajaga kaasas käima ja mõtestama endale selgelt, millised generatsioonid tema ettevõttes töötavad: Z , Y või millennium. Tänapäevane ja kaasaegne juhtimine tähendab seda, et inimesi kaasatakse, tuntakse töötajate iseloomulikke jooni ja osatakse neid isiklikult motiveerida. Kaasaegne juht käib kaasas kõige sellega, mis meie ümber toimub.”
Kaspari sõnul on eduka juhtimise põhimõtteks empaatiavõime ehk oskus panna end töötaja asemele, tema jalanõudesse. „Otsust tehes panen end töötaja situatsiooni – kuidas otsus teda mõjutab, kuidas sellega suhestutakse. ” Lisaks on Otsa sõnul tähtis tegur ka austus: „Minu põhimõte on lihtne – kui keegi tahab midagi rääkida, öelda või teha ettepanekuid, siis mul ei ole paguneid. Ettevõttes ei tohi olla juhti, kelle kabinetiuksed on kinni. See, et ma juht olen, ei ole midagi erilist. Mina olen päeva lõpuks samamoodi töötaja.”
Allikas: Brandemi blogi