Autor: Äripäev • 26. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mainori õppejõud leiab, et maksureform tegi kiusatuse saada osa töötasu ümbrikupalgana selgelt suuremaks.
Foto: Andras Kralla

Mainori õppejõud: maksureform pani eestlased ümbrikupalka nõudma

Viimane tulumaksureform muutis ümbrikupalga saamise nii ahvatlevaks, et nüüd nõuavad seda juba inimesed ise, leiab ettevõtluskõrgkooli Mainor õigusõppejõud Janus Paurman.

Õppejõu sõnul on peamiselt selline probleem suure sularahakäibega sektorites, nagu ehitus ja toitlustus.

Paurmani sõnul oli mustalt maksmise initsiatiiv seni pigem ettevõtete poolel, kuid nüüd on see läinud üle töötajatele.

"Maksuameti hinnangul saab ümbrikupalka 10–15 protsenti töötajatest. Tööjõupuuduse tingimustes on järjest rohkem inimesi nõus minema tööle vaid tingimusel, et neile makstakse ametlikult tulumaksuvaba 500 eurot ning ülejäänu laekuks mustalt," kirjeldas Paurman pressiteates.

Paurmani hinnangul tegi maksureform kiusatuse saada osa töötasu ümbrikupalgana selgelt suuremaks – kui varem oli tulumaksuvaba summa 180 eurot, aga nüüd 500, siis on pettusega võidetav kasu töötaja jaoks oluliselt suurem.

Mainori õppejõud lisas, et tööandja ei võitnud reformiga midagi, sest maksab ikka 500eurose töötasu pealt kõik maksud ära. "Töötaja seda ei tee ning talle jääb tunne, et ei peagi enam üldse makse maksma," ütles ta.

Samuti hoiatas Paurman, et maksukontrolli sattudes peab ümbrikupalka maksev ettevõte arvestama, et tema kannab kõik riskid – täiendavad maksud, intressid ja trahvid, mis kokkuvõttes on ettevõtte jaoks suur lisakulu.

Õppejõu sõnul ei saa kindlasti enam väita, et ümbrikupalga maksmise initsiatiiv tuleks ainult tööandjatelt. Seetõttu leiab ta, et pool vastutusest peaks olema kindlasti töötaja kanda.

"Jagatud vastutus parandaks selgelt maksulaekumist ning jagaks vastutuse võrdsemalt poolte vahel," leidis Paurman.

Rohkem inimesi saab osalist ümbrikupalka

Äripäev kirjutas augustis, et maksuameti andmetel aeglustus mediaanmakse kasv 5,6 protsendile, mitme analüütiku hinnangul võib selle taga näha aeglasemalt kasvavat madalapalgaliste palka.

Aeglasema palgatõusu taga võib otsida ka ümbrikupalga mõju. Swedbanki majandusanalüütik Liis Elmik ütles siis, et tänavuse aasta ümbrikupalkade kohta veel hinnanguid ei ole, kuid eelmise aasta kohta avaldas Konjunktuuriinstituut andmed, mille järgi täielikult ebaseaduslikku töötasu saavate inimeste hulk väheneb, kuid osalist ümbrikupalka saavate inimeste hulk on kasvanud.

"Uuringu järgi sai ümbrikupalka 2017. aastal 13 protsenti töötajatest, mis on võrreldes 2016. aastaga 5 protsenti rohkem," märkis Elmik suve lõpus.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456