Autor: Tööelu.ee • 20. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas tuleb uuest aastast registreerida töötajate juhendamine ja väljaõpe?

Uuest aastat jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis puudutavad ka juhendamiste registreerimist. Enam ei ole selgelt kirjas, kuidas registreerida tuleb. Kas võime loobuda juhendamiste, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registreerimise kaartide kasutamisest?
Foto: Pixabay.com

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula

Uuest aastat ei ole tõepoolest enam täpselt reguleeritud, milliseid andmeid ja kuidas juhendamise ja väljaõppe kohta registreerida tuleb. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et tööandja registreerib juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille töötaja kinnitab.

Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab, et registreerimine peab olema kirjalik, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Näiteks sobib juhendamise registreerimine andmebaasis, kus töötaja märgib, et on juhendi teadmiseks võtnud. Kui töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet andmebaasis, peab olema võimalus isikut tuvastada. Kui töötaja logib ennast andmebaasi sisse kasutades e-posti aadressi [email protected], võib kinnitust olla hilisemalt keeruline seostada inimesega, kelle nimi on Mari Maasikas.

Juhendamiste registreerimisest peab üheselt selguma, milliste juhenditega töötaja tutvunud on. Väljaõppe puhul peab selguma, millises mahus ja millal väljaõpe on korraldatud. Registreerimine on jätkuvalt vajalik, et veenduda, kas kõigile töötajatele on vajalikud juhendamised ja väljaõpe korraldatud. Isegi kui juhendamiste ja väljaõppe korraldamine on ettevõttes läbi mõeldud ja paika pandud, tuleb vahetevahel siiski nt sisekontrolli käigus kontrollida, kas kõik sujub plaanipäraselt.

Tõendamist võib vaja olla ka näiteks tööõnnetuse uurimise käigus, selgitamaks välja, kas õnnetus võis juhtuda seetõttu, et töötaja ei teadnud, mida ja kuidas teha, ehk põhjuseks oli puudulik juhendamine ja väljaõpe. Samuti võib juhendamise ja väljaõppe korraldamist olla vaja tõendada kohtuvaidluses tööõnnetusest või kutsehaigestumisest põhjustatud kahju hüvitamisel. Kui juhendamine ja väljaõpe pole korrektselt registreeritud, ei olegi tööandjal palju võimalusi tõendada, et ta on nõuded täitnud. Tõendiks võivad küll olla ka tunnistajate ütlused, aga kui tõendamist vajav sündmus toimus aastaid tagasi, ei saa loota, et tunnistaja juhtunut täpselt mäletaks.

Seega – juhendamise ja väljaõppe selgelt, üheseltmõistetavalt ja jälgitavalt registreerimine on tööandja enda huvides. See aitab ära hoida hilisemaid probleeme ja arusaamatusi. Enne praegu kehtivast määrusest tulenevat registreerimissüsteemi muutma hakkamist tasub läbi mõelda, millega seda asendada. Kui häid ideid uue ja parema süsteemi loomiseks pole, on mõistlik jätkata vanaviisi. Korralikult registreerimata jätmine võib tööandja jätta halba olukorda, sest ta ei suuda tehtud tegevusi tõendada.

Allikas: tööelu.ee

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456