17. detsember 2018
Jaga lugu:

Kohalikku seeniortaseme arendajat palgata on kallim kui värvata välisspetsialist

Kriitiline olukord Eesti tööjõuturul pole üllatus enam ühelegi ettevõttele. Kuna lähiaastatel pole oodata olukorra paranemist, siis on paratamatult vajalik pöörata pilgud välistööjõu suunas. See aga pole sugugi halb, sest välismaalaste kaasamine toob nii ettevõttele kui olemasolevale meeskonnale mitmekülgset kasu.

Logistikaettevõtte Kühne+Nagel arendusjuht Jüri Vesterblom  Foto:

Kühne+Nagel värbas Eestis esimese välisspetsialisti 2012. aastal küllaltki juhuslikult, kuid tänaseks on ettevõttes tööl 122 välisspetsialisti 31 eri riigist, moodustades nii kogu töötajaskonnast ligi 30%. Kõige rohkem on välistalente saabunud Venemaalt, Türgist, Ukrainast, Lätist ja Brasiiliast ning lõviosa neist on seeniortaseme arendajad, arhitektid ja analüütikud. Loomulikult on aastate jooksul ette tulnud juhtumeid, kus välisvärbamine ei ole olnud ootuspärane, kuid enamiku välisspetsialistidega oleme jäänud väga rahule.

Välismaalased toovad olemasolevasse meeskonda uue maailmavaate ja hingamise. Rahvusvaheline meeskond, kus on erineva kultuurilise tausta ja kogemusega inimesed, lähenevad probleemide lahendamisse mitmekülgsemalt, töötades niimoodi välja loomingulisi ja uuenduslikke lahendusi. Lisaks aitavad välismaalased muuta kogu meeskonnaelu aktiivsemaks ja särtsakamaks, lisades energiat ja emotsiooni, millest tagasihoidlikel kohalikel tihtipeale vajaka jääb. Samuti peavad kohalikud astuma välja oma mugavustsoonist, mis omakorda tõstab nende loomingulisust ja efektiivsust.

Omaette väärtust pakuvad välismaalased rahvusvahelistele turgudele sisenemisel ja seal edukas olemisel. Näiteks laieneb meeskonna teadlikkus eri riikide turuolukorrast, seadustest, nõuetest, samuti ka keeleoskus ja kohalik kontaktibaas. Uuenenud meeskonnadünaamika ja õhustik tõstavad ka tahet hommikuti hea tujuga tööle tulla.

Tihtipeale kardetakse välismaalaste tööle võtmist, sest nendega kaasnevad teatud riskid. Näiteks ei ole teada, kui kauaks töötaja Eestisse jääda soovib, ja ega ei kasutata ettevõtet hoopis hüppelauana Euroopa tööturule pääsemiseks. Tegelikkuses on välisspetsialistid püsivamad töötajad kui kohalikud. Uuringute kohaselt on praegu iga neljas kohalik töötaja töökohta vahetamas või seda kaalumas, kuna lahti on läinud tõeline talendiralli. Välisspetsialistid, eelkõige kolmandatest riikides pärit spetsialistid, ei saa niivõrd kergesti tööd vahetada, sest neile väljastatud tööluba on seotud kindla ettevõttega. Töökohta vahetades peavad nad arvestama uue bürokraatliku protsessiga ja teatud olukordades pole uue tööloa saamine sugugi niivõrd lihte. Samuti on enamik välisspetsialiste teinud teadliku otsuse asuda Eestisse ja konkreetsesse ettevõttess tööle, kaaludes seejuures läbi kõik plussid ja miinused.

Ekslikult arvatakse ka, et välisspetsialistide värbamine on märkimisväärselt kallim kui kohalike töökäte kaasamine. Tegelikkuses on juba ammu kohalikke seeniortaseme arendajaid, arhitekte ja analüütikuid värvata kallim kui palgata võrdväärsete oskuste ja teadmistega välismaalast, sest kohaliku kvalifitseeritud töötaja peab üle ostma ehk vanast töökohast märkimisväärselt kõrgemat palka või muid hüvesid pakkuma. Välismaalane soovib aga tihtipeale elumuutust ja tema palgasoov jääb mõistlikule tasemele eesmärgiga tulla tööle just Eestisse – kohta, kus on saanud alguse maailmakuulsad lahendused nagu Skype, ZeroTurnaround ja Transferwise. Pole juhus, kui kandidaadid ütlevad, et soovivad just Tallinna tööle tulla, kuna siin elavad tõelised IT-geeniused, ja tahavad saada osa Eesti IT-eduloost.

Tõsi on see, et välismaalaste värbamisprotsess erineb kohalike värbamisest märkimisväärselt, kuid tänaseks on riik loonud hulga tugistruktuure, kuidas muuta esmakordne välisvärbamine võimalikult lihtsaks ja sisseelamine välismaalasele mugavaks. Just see esimene samm on välisvärbamisel kõige keerulisem, sest seadusest tulenevaid detaile, millega end kurssi viia, on niivõrd palju.

Work in Estonia programm ainuüksi ei meelita välisspetsialiste Eesti poole vaatama, vaid tagab ettevõtetele toe eelkõige mitmekülgse nõustamise näol. Tänu vastavatud Rahvusvahelisele majale saame kokku hoida oma töötajate väärtuslikku aega, mis muidu kulus välisspetsialistide nõustamisele, dokumentide vormistamisele ja kõigele muule, et uued töötajad saaksid võimalikult kiiresti keskenduda oma tööülesannetele ja sellele, mis ettevõttele kõige suuremat lisaväärtust toodab. Kui Rahvusvahelises majas hakataks veel ka dokumente väljastama, siis ei oskakski enam muud tahta.

Vajalike dokumentide kordaajamise ja välisvärbamise korrektse vormistamise kõrval on hoopis murettekitavam paljude kohalike vastuseis igasugusele sisserändele. Kuigi Eesti ühiskond on muutunud aastatega avatumaks, siis on välisspetsialistide sisseelamine mõnel juhul veidi keeruline. Tihtipeale ei ole isegi oluline, mis riigist, rassist, kultuurist jne inimene pärit on, vaid suhtumise muudab keeruliseks lihtsalt teadmine, et tegemist on välismaalasega, kellesse suhtutakse seetõttu umbusklikult. Kahjuks aetakse siiani segi pagulasi ning töötavaid spetsialiste, kes maksavad siin oma makse, panustades sellega kogu meie ühiskonna ja elu paranemisse. Eesti töö- ja avaliku elu ruum võiks jõuda juba arengufaasi, kus me soosime kvaliteetset panustamist Eesti riigi arengusse. Ettevõtluse ja ühes sellega majandustegevuse huvides on välisspetsialistide värbamine vajalik ja inimesed võiks mõista, et Eesti on osaks suurest maailmast, kus konkurentsis püsimiseks on vajalik teha koostööd nii riigis sees kui ka väljaspool. Kui me ei kaasa välisspetsialiste, on see oht meie ettevõtlusele, sest kohalikke töökäsi, kes ettevõtlust edasi viiks, lihtsalt ei jätku.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee